Patsiendid: arstid võiksid ise oma vigadest raporteerida

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstidel tuleks ise oma ravivigu tunnistada
Arstidel tuleks ise oma ravivigu tunnistada Foto: AFP / Scanpix

Tänasel patsientide kaitse seaduse vajalikkust arutanud ümarlaual käidi välja mõte, et arstid ja haiglad võiksid ise tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile oma tehtud ravivigadest teavitada, nii nagu see toimub Põhjamaades.

Ümarlaual korrati seisukohta, et praegune järelevalveüksus - sotsiaalministeeriumi juures tegutsev tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon ei pruugi alati olla päris objektiivne, sest enamik selle liikmetest on ise arstid.

Kuigi ekspertkomisjonil peaks olema lepitav või edasiviiv roll, ebaõnnestub see riigikogu liikme Toomas Trapido sõnul sageli juba seetõttu, et suhtlusprobleeme on ka komisjoni ja kaebava patsiendi vahel.

Trapido pakkus välja, et lahenduseks võiks olla Rootsi süsteem, kus haigla peab ise tehtud ravivigadest komisjonile raporteerima. «Kui nüüd patsient pöördub samas küsimuses komisjoni poole, siis on selle haiglaga mõnes mõttes nagu korras - tehakse järeldused, kuidas saab paremini, et vigu vältida. Patsiendile makstakse kompensatsioon vastavast fondist. Protsess on suhteliselt kiire ja see viib edasi - vigadest õpitakse,» vahendas Trapido.

Patsientide Esindusühingu jurist Eve Pilt märkis, et sisemine vigade raporteerimise süsteem võiks toimida iga haigla siseselt. «Taani kogemus näitab, et patsientide kaebused puudutavad vaid viit protsenti tegelikest ravivigadest,» tõi ta välja. Seetõttu pidas ta edasiviivaks ja õpetlikuks just sellist süsteemi, kus arstid ise oma vigu tunnistavad.

Patsientide esindusühingu jurist Külle Kadarik märkis, et arstidega vestlustest on selgunud, et nad ise sooviksid samuti saada rohkem tagasisidet kaebustest ja tehtud otsustest. Näiteks võiksid otsused olla avalikud erialaarstidele järelduste tegemiseks.

Haiglate liidu juhatuse esimehe Urmas Sule arvates räägivad patsiendid asjast, millest nad suurt midagi ei tea - tema sõnul analüüsitakse tehtud ravivigu ja otsitakse paremaid ravivõimalusi pidevalt.

«Ravi kvaliteet, iseäranis ravivigade kaudu ravikvaliteedi juhtimine on pehmelt öeldes täppisteadus. Ma toon näite - Ameerika Ühendriikide tervishoiusüsteem raporteerib aastas ligi 100 000 sellist surma, mis võisid olla tingitud ravitaktikalisest veast. Kui seda numbrit hakata laiendama üldistele ravivigadele, siis kujutage seda andmemassiivi ette,» sõnas Sule.

Samas kinnitas ta, et ravivigadega tegeletakse igal pool. «Absoluutsust tervises olla ei saa. Ravitegevuse osas tagasiside andmine - nii eksimiste kui õnnestumiste suhtes - toimub rutiinselt, see on arstitöö igapäevane osa.»

Tagasi üles