Tel Avivi ülikooli teadlaste tehtud uurimuses näidati, et suitsetavate noorte meeste IQ on keskmiselt madalam kui nende mittesuitsetajatest eakaaslastel.
Suitsetajate IQ on madalam
Senistest uurimustest mahukaimas jälgiti enam kui 20 000 18-21-aastast Iisraeli armeesse võetud meest, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal
.
Mittesuitsetajate IQ oli keskmiselt 101, suitsetajate IQ oli aga enam kui seitse punkti madalam ehk ümardatult umbes 94. Päevas terve paki suitsetanud noormeeste IQ oli veelgi madalam - keskmiselt 90. Keskmiselt jääb selles vanuses tervete meeste IQ vahemikku 84-119, kirjutas Science Daily.
«Üldiselt on arvatud, et suitsetama hakkavad eelkõige rasketes oludes üles kasvanud inimesed või need, kellel on madalam haridustase,» ütles uurimuse autor Mark Weiser. «Kuna meie uurimuses osalenud mehed on väga erineva sotsiaalmajandusliku taustaga, saime selle teguri mõju välistada.»
Et intelligentsustaseme mõju veelgi kindlamalt kontrollida, uuriti seda ka kaksikvendade peal, kelle puhul taust peaks olema sama. Kui üks kaksik suitsetas ja teine mitte, oli kõrgem IQ tavaliselt mittesuitsetajast kaksikul.
Uurimuse raames analüüsiti 20 000 meest ajateenistuse ajal, aga ka enne ja pärast sõjaväes teenimist. Kõik mehed olid hea tervise juures. Teadlased leidsid, et umbes 28 protsenti meestest tegi vähemalt ühe suitsu päevas, kolm protsenti oli endisi suitsetajaid ja 68 protsenti ei olnud kunagi suitsetanud.
Weiseri sõnul näitab tema uurimus üleüldist trendi tervisekäitumises. «Madalama IQ-ga inimesed kipuvad üldiselt langetama oma tervisega seoses kehvemaid otsuseid,» selgitas ta.
Tema arvates võib tehtud avastus aidata ennetada suitsetama hakkamist kooliõpilaste seas. Madalama intelligentsustasemega koolilapsed kuuluvad suitsetamise riskigruppi ning seega võiks just neile suunata spetsiaalse ennetustöö.
«Madalama IQ-ga inimesed pole ohus ainult suitsetamissõltuvuse pärast,» ütles Weiser. «Samad inimesed võivad sattuda ka ülekaalulisuse, toitumishäirete või narkootikumidega seotud probleemide küüsi. Meie uurimuse tulemusi arvesse võttes saaksid lapsevanemad ja terviseeksperdid aidata noortel inimestel paremaid valikuid teha.»