Kõige enam surevad eestlased südamehaigustesse ning vähki

FOTO: Repro

Eestlased surevad enamasti südame-veresoonkonna haigustesse, ka pahaloomulised kasvajad, õnnetused ja mürgistused on olulised surmapõhjustajad.


2008. aastal suri statistikaameti andmetel Eestis 16 675 inimest, neist mehi pisut rohkem kui naisi. Surma põhjustest ülekaalukalt sagedasimad olid südamehaigused, ainuüksi südame isheemiatõbi põhjustas neljandiku kõigist surmadest.



Kuigi võrreldes 2000. aastaga on südame-veresoonkonnahaigustesse suremine kümnendiku võrra vähenenud, Pärnus töötav südamearst Maie Kapak optimismist ei pakatanud. «Mehed on enam haiged ega lähe arsti juurde,» kurtis ta.



Statistiliselt sureb südamehaigustesse küll rohkem naisi kui mehi, ent südamearst muretses meeste pärast isegi enam, sest tugevamal sugupoolel saabuvad südamehaigused varasemas eas kui õrnemal.



Vananemine kui vähirisk


Kapak lausus, et kui kellelgi on südamehaigustele pärilik eelsoodumus, siis tasub olla ettevaatlik ja ennast kontrollimas käia, näiteks on tal praegu üks patsiente ka 35-aastane naisterahvas. Ent üldiselt hakatakse Eestis südamehaigustesse jääma 40ndates eluaastates.



Südamehaiguste vältimiseks soovitas Kapak jätta maha suitsetamine, end liigutada, toituda tervislikult ning vähem muretseda, et stressi vähem oleks.


Järgmiseks sagedaseks surmade põhjustajaks on kõikvõimalikud pahaloomulised kasvajad, mille arv on võrreldes 2000. aastaga pisut kasvanud.



Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Anneli Sammel lausus, et vähktõve ja südamehaiguste tekkepõhjused on erinevad. Vähkkasvajate tekitamises on tema sõnul oluline koht ka keskkonnast tulenevatel riskidel ja perekondlikul soodumusel.



«Ka vananemine on üks vähki haigestumise risk ning kui inimeste keskmine eluiga pikeneb, kaasneb sellega ka vähki haigestumiste arvu suurenemine,» ütles ta.


Vähktõve puhul ei tohi Sammeli sõnul unustada, et kuna see haigus kujuneb välja pika aja jooksul, aitab selle haiguse varajane avastamine vähisurmade arvu tublisti vähendada.



Hoolivam ühiskond


Kolmas suur surmapõhjus on õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, mille tagajärjel suri 2008. aastal 1358 inimest, mis on kaheksa aastat varasemaga võrreldes kolmandiku võrra vähem.



Õnnetuste ja traumade tõttu suremise niivõrd suurt vähenemist selgitas riigikogu liige ja endine siseminister Kalle Laanet (Keskerakond) sellega, et ühiskond on piisavalt muutunud.



«Kui võtame kas või liikluses autojuhtidekäitumise, siis see on muutunud tunduvalt viisakamaks,» lausus ta. «On ka teisi näiteid: kui aastate eest oli Tallinnas piirkondi, kus inimesed ei julgenud peksasaamise kartuses pimedas käia, siis praegu on turvatunne kasvanud.»



Näiteks on võrreldes 2003. aastaga rohkem kui poole võrra vähenenud surnukskülmumiste arv, mille Laanet pani samuti ühiskonna hoolivamaks muutumise arvele, sest enam ei jäeta inimest niisama lihtsalt külmal õhtul tänavale magama.



Samas on õnnetuse liike, kus surmade vähenemisest rääkida ei saa – näiteks uppumiste hulk on sama suur. Endine siseminister arvas, et uppumissurmade vältimine on lihtsalt jäänud eri ametkondade vahele sattunud probleemiks, mille eest keegi õieti ei vastuta.



Õnnetuste tagajärjel sureb pigem tugevam sugupool


Meeste ja naiste surma põhjustes on erinevusi. Nagu juba ammu teada, sureb mitu korda rohkem mehi kui naisi kõikvõimalike õnnetuste, traumade ja mürgistuste tagajärjel.



Mehed langesid üle-eelmisel aastal naistest üle kolme korra enam tapmise ohvriks, samuti on meeste seas enam enesetapjaid. Ka kõikvõimalikud alkoholiga seotud surmad võtavad mehi palju enam kui naisi.



Ent on ka surmapõhjuseid, mis viivad enam hauda naisi, nende seas südamehaigused. 2008. aastal suri Eestis südame-veresoonkonna haigustesse üle tuhande naise enam kui mehe. See ei tähenda aga, et meestel oleks südamega kõik korras. Kuna kõik inimesed on surelikud, peavad ka naised millegi kätte surema ja nii võtavadki südamehaiguseid neid enam kui mehi, küll surevad naised südamehaigusesse aga hilisemas eas.



Ent meeste ja naiste vahel on ka teisi silmatorkavaid erinevusi. Näiteks alla aasta vanuselt surevate laste seas on poisse enam kui tüdrukuid. Selles eas ei saa seda veel ennasthävitava elustiili tagajärjeks nimetada, kuid meestearstid nimetavadki mehi meditsiinilises mõttes nõrgemaks sugupooleks.



Mehed surevad naistest tunduvalt tihemini ka kopsuvähki ja kopsupõletikku. Naised seevastu surevad meestest poole tihemini suhkruhaiguse tagajärjel. (PM)