Digiretsepti töölerakendamine nõuab miljoneid lisakroone

Digiretsepti kasutajate arv on suurem, kui haigekassa ja sotsiaalministeerium arvata oskasid. Seetõttu tuleb apteekritel suurem osa ajast lugeda arvuti ekraanilt kirja: «Retseptikeskuse päring. Ootame vastust. Töötan.» Foto: Liis Treimann

Kuigi nii arstid kui ka apteekrid peavad digiretseptisüsteemi põhimõtteliselt tänuväärseks, tuleks selle tõrgeteta tööks suurendada serveri võimsust viis korda. Muu hulgas nõuaks see kuni seitse miljonit lisakrooni.

Eile taas kord ligi tunniks ajaks ülekoormuse tõttu rivist välja langenud digiretseptisüsteemi probleemide algus ulatub nelja aasta tagusesse aega, kinnitas haigekassa juht Hannes Danilov. Toonases analüüsis prognoositi, kui palju retsepte peaks süsteem suutma mingi aja jooksul väljastada.

«Me ei suutnud hinnata tipptunni aega, mis on kella 11–14,» ütles Danilov. Nii Danilov ise kui ka teised süsteemi kallal töötajad arvasid toona, et kõige rohkem ostavad inimesed ravimeid hoopis õhtutundidel.

2007. aastal välja kuulutatud digiretseptisüsteemi hankel andis haigekassa hanke võitnud firmale Microlink Eesti edasi lähteandmed – kui palju aastas retsepte väljastatakse, milline on juurdekasv ja kui palju retseptiravimeid päevas eeldatavasti müüakse.

«Selle võimsuse arvutuse, et mis tundidel kui palju retsepte ning millist infrastruktuuri selleks oleks vaja, koostas Microlink,» ütles Danilov.

Aur kulub ootamisele

Praeguse tarkvara juures suudab süsteem korraga vastu võtta 30 000 ja väljastada 30 000 retsepti. Sellest jääb aga tipptundidel väheks.

Alates jaanuarist on tarkvaraprobleeme pidevalt jooksvalt lahendatud. Näiteks ei ilmu retsepti välja kirjutavale arstile enam ekraanile kõigi 30 000 ravimi nimetused, vaid need on grupiti selekteeritud. Süsteemi üldise võimsuse probleemi aga jooksvalt lahendada ei suudeta.

Nii läheb apteekritel aur lihtsalt ootamise peale, nende arvuti ekraanil on ees kiri: «Retseptikeskuse päring. Ootame vastust. Töötan.» «Ega me ei nurise, aga meie oleme need inimesed, kes patsientide pahameele enda peale saavad,» ütles Tallinna Magdaleena apteegi proviisor Krista Muutra. «Kui süsteem nii aeglane ei oleks, oleks kõik korras.»

Küsimusele, kas võib kätt südamele pannes öelda, et serveri võimsuse mure lahenedes jäävad ka digiprobleemid süsteemis ja apteekrite nurin minevikku, vastas haigekassa juht Danilov, et kätt ta südamele ikka päris panna ei julge.

«Funktsionaalsus töötab, aga kuna tegu on väga keerulise süsteemiga, võib ka siis aeg-ajalt tekkida vigu, mida kogu aeg parandame,» ütles ta.

Et digiretsepti väljastamine läheks nii palga- ja pensionipäevadel kui ka tipptunni ajal kiiremini kui paberretseptiga jändamine, on Danilovi sõnul vaja süsteemi serveri mahtu suurendada viis korda.

Vaja uut riigihanget

Kui suur on serveri maht praegu, seda sotsiaalministeerium ei avalikusta, põhjendusega, et retseptikeskuse tehnilised dokumendid ning muu lahenduse kirjeldus ja asukoht ei ole avalik info.

Et mahtu viis korda suurendada, on kõigepealt vaja lõpetada leping Microlink Eestiga ning siis korraldada uus riigihange. See läheks aga maksma poolteist kuni kaks korda rohkem kui praegune riigihange – kokku umbes 5,1 kuni 6,8 miljonit krooni.

Nii suure rahvusvahelise riigihanke korraldamine võtab aega neli kuni kuus kuud. Praegu tegeldakse Danilovi sõnul sellega, et leida ajutisi lahendusi, kuidas suurendada serveri võimsust 10–15 protsenti. Ka kuulutatakse haigekassa juhi sõnul sel nädalal välja väiksem riigihange. «Et me nüüd nii kaua vastu peaksime, et saaksime selle suure hanke ära teha,» muretses Danilov.

Täna kohtuvad haigekassa, sotsiaalministeeriumi ja apteekide esindajad sotsiaalministeeriumis, et arutada, kuidas tekkinud probleeme kõige sujuvamalt lahendada. Apteekrite liidu seisukoht on, et digiretseptide väljakirjutamine tuleks peatada seniks, kuni kitsaskohad on lahendatud.

Eelmisel haigekassa nõukogu koosolekul käis ka Danilov ühe variandina välja võimaluse digiretseptisüsteem peatada. Nõukogu koosoleku lõpus välistasid selle võimaluse aga nii Danilov ise kui ka sotsiaalminister Hanno Pevkur.

«Me ei aruta homme (täna – toim) üldse seda, kas panna süsteem kinni või mitte. See on ikka vastutava töötleja (Microlink – toim) küsimus,» ütles Danilov nüüd.
Tema sõnul oleks süsteemi peatamine äärmuslik abinõu. «Täna kella kaheks oli vaatamata tõrgetele koostatud üle 18 000 digiretsepti ja ravimeid väljastatud rohkem kui 8000 retsepti alusel,» lisas Danilov.

Uut süsteemi saadab pi dev äparduste jada

1. jaanuaril kasutusele võetud digiretseptisüsteem pälvis kohe kriitikat. Eesti Apteekrite Liidu juhatuse esinaine Kai Kimmel teatas, et Eestis registreeritud 29 500 retseptiravimist on umbes 3000-l haigekassa soodustus, kuid uus süsteem ei näita seda apteekrile.
13. jaanuaril tekkis esimene suurem probleem, kui süsteem päevas mitu korda kinni jooksis ja inimesed apteegis ravimiteta jäid. Tõrgete põhjus peitus kesksüsteemi andmebaasis, mille üks tabel sai täis. Microlink Eesti hakkas vastava andmebaasi mahtu suurendama.
21. jaanuari hommikul tõrkus süsteem taas, serveris tekkinud vea tõttu ei saanud mitu inimest apteegist ravimit digiretseptiga osta.
1. veebruaril teatas haigekassa, et digiretseptile ülemineku esimesel kuul koostasid arstid ligi 306 000 digiretsepti. Välja osteti esimese kuuga 150 000 ravimit.
3. veebruaril tekkis arstidel probleeme digiretseptide koostamisega ja apteekritel digiretsepti alusel ravimite müümisega. Ülekoormusest tingitud katkestus kestis üks tund ja 10 minutit.
18. veebruaril otsustas sotsiaalministeerium, et digiretseptisüsteemis esinenud katkestuste tõttu jääb paberretsept digiretsepti kõrvale kehtima 1. maini.
5. märtsil tekkisid digiretsepti kasutamisel ülekoormuse tõttu taas probleemid. Sotsiaalministeerium soovitas inimestel apteeki ravimite järele minna kas enne kella 10 hommikul või pärastlõunal.
5. ja 6. aprillil oli digiretseptisüsteem ülekoormuse tõttu tundide kaupa rivist väljas. Viga põhjendati palga- ja pensioniraha kättesaamisest tingitud suurema tungiga ravimite ostmisel. Digiretseptisüsteem peab kuue tunni jooksul võimaldama koostada ja müüa 60 000 retsepti (30 000 koostamist ja 30 000 müümist) niimoodi, et iga toimingut on võimalik teha 30 sekundi jooksul.

Digiretsept
•    Digiretsepti hange kuulutati välja 2007. aastal ja selle võitis Microlink Eesti.
•    Hanke maksumus oli 3,4 miljonit krooni, millest 25 protsenti tuli riigieelarvest ja 75 protsenti EList.
•    Hooldustöödeks on kahe aasta jooksul ette nähtud 540 000 krooni, millest praeguseks on kulutatud 500 000 krooni.
•    Eile kuulutas sotsiaalministeerium välja lihtmenetlusega hanke retseptikeskuse hooldaja leidmiseks, senine hooldaja oli IT-firma Helmes.
•    Digiretsepti majutusteenus ehk serveri üür maksab ühes kuus
735 000 krooni.
•    Selle aasta algusest on koostatud 1 452 455 digiretsepti, ravimeid on välja ostetud 826 730.
Allikas: sotsiaalministeerium