Tallinnas jäetakse äärmisse hooletusse ligi sada last aastas

Tallinna lastehaigla. Foto: Priit Simson

Tallinnas jätavad aastas ligi sada ema oma lapse äärmisesse hooletusse või koguni hülgavad nad. Tallinna lastehaigla väikelastearst Merle Paluste sõnul puudub Eestis ametlik statistika alkohoolikute-narkomaanide-toimetulematute emade arvu kohta.

«Meil puudub selliste asjade registreerimise süsteem ja numbreid ei oska öelda keegi. Kindlasti on Eestis ka selliseid beebisid, kellest keegi midagi ei tea,» rääkis Paluste ajalehele Pealinn.

Kui veel kümne aasta eest sattusid beebide varjupaika enamasti alkohoolikute lapsed, siis nüüd jätavad oma lapse maha valdavalt narkomaanidest emad.

Üks osa narkosõltlastest emade lastest satub kohe pärast sünnitusmaja lastehaiglasse. Samas paljud emad ei jõuagi iialgi arstide või sotsiaaltöötajate vaatevälja. «Kindlasti läheb ka sünnitusmajast koju lapsi, kelle ema narkomaania on jäänud saladuseks ja paljudel puhkudel ei ole ka lastel tervisehädasid,» nentis Paluste.

Aastaid narkomaanide rehabilitatsiooniga tegeleva Nelli Kalikova sõnul on Tallinnas lapsesaamise eas 1500-2000 süstivat nais-narkomaani.

Lastehaiglasse on narkomaanidest emade lapsi sattunud viimase kahe aasta jooksul 22. «Hea on see, et neist lastest ei ole ükski päriselt n-ö kaduma läinud ja kõik on sotsiaaltöötajate vaateväljas,» lausus Paluste.

Samas on enamus 22 emast oma lapse hüljanud. «Osa on kodust ära läinud, osa on sattunud vangi - väikevarguste eest, on ka üledoosi tõttu surnuid.,» rääkis Paluste. «Narkootikumidest täielikult loobunud emasid vaid üks! Meestele on palju narkomaanide rehabilitatsioonikeskusi, aga rasedatele ja lastega naistele selline süsteem puudub.»

Paluste sõnul motiveerib lapse sünd küll narkomaanidest emasid oma elujärge muutma, kuid piisava toe ja tugivõrgustikuta nad siiski kaua vastu ei pea. «Umbes kuu aega suudavad nad end päris hästi ohjes hoida. Aga siis hakkavad tekkima pinged. Lapse võõrutussündroom ei lähe nii kiiresti üle, ta on rahutu ega maga. Toetust ei ole, raha ei ole - tagasikäik on üsna kiire.»

Tavalisem tervisehäda, mis narkomaanist ema vastsündinul on, on võõrutusnähud. Et need tekiksid, ei pea ema olema tingimata süstiv narkomaan. «Oleme näinud ka beebisid, kellel on võõrutusnähud kanepist, mida peetakse millegipärast ohutuks uimastiks,» selgitas Paluste.

Narkoema laps tunneb pärast sündimist samasugust kassiahastust nagu sõltlane, kes oma igapäevasest doosist ilma jääb. «Beebi oli ema kõhus pidevas narkouimas. Ta on harjunud regulaarselt narkootikumi saama ja kui see järsku lõpeb, tekivad tal ägedad võõrutusnähud kuni selliste krampideni, millest ta ei pruugigi elusalt välja tulla,» ütles Paluste, ning lisas: «Need lapsed on rahutud, nutavad ja ei söö. Tähelepanupuuduse sündroom ja hüperaktiivsus võib neile lastele jääda ka edaspidi.»

Võõrutusnähtudega lapsed saavad lastehaiglas võõrutusravi, mis võib kesta kuni kuus nädalat. Heroiini ja fentanüüli tarvitanud emad püütakse samal ajal samuti võõrutus- või asendusravile saata, kuid nende jaoks on see vabatahtlik.

Möödunud aastal sattus Tallinna väikelaste varjupaika 78 kuni kolmeaastast last. Lõviosa neist olid päris pisikesed beebid, kes tulid otse sünnitusmajast või esimeste elukuude jooksul, kui ilmnes, et ema-isa ei saa vanemakohustustega hakkama.

Varjupaigast asendus- ehk lastekodusse satub beebidest umbes kolmveerand. Kasuperre lapsendati väikelapsi (0-3-aastaseid) mullu 16. Vanematelt vanemaõiguste äravõtmine võib nõuda aastaid ja nii saavadki paljud lapsed lapsendatud hilisemas eas, kuigi kasupered oleksid huvitatud võimalikult väikeste laste perre tulemisest. Lapsendamisest lihtsam oleks laps hooldusperre anda, paraku ei ole Eestis praegu tagatud hooldusperedele piisavat tuge.