/nginx/o/2010/04/21/353007t1h0dc3.jpg)
Üha nooremad jõuavad narkootikumide proovimiseni ja stimulantide kasutamist peetakse pidude normaalseks osaks, andmata endale aru, et nende tarvitamine on tervisele ohtlik.
Noored peavad narkootikume peo normaalseks osaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise Arengu Instituudi teaduri Katri Abel-Ollo sõnul näitavad uuringud, et kooliõpilaste narkootikumide tarvitamine kahjuks kasvab pidevalt. 2007. aastal oli kas või korra mõnd uimastit proovinud 30 protsenti 15-16-aastastest kooliõpilastest.
Tänavu Tallinna ööklubides narkootikume kasutavate noortega tehtud kvalitatiivuuringust tuli välja, et need noored peavad stimulante täiesti normaalseks ja oluliseks komponendiks lõõgastumise juures. «Stimulantide all peetakse silmas ergutavaid narkootikume nagu amfetamiin, Ecstasy ja kokaiin,» täpsustas Ollo.
«Kui tundsime huvi võimalike ohtude vastu, mis halva kvaliteediga narkootikumide tarvitamisega kaasneb, siis ei saanud noored eriti aru, et see on oht nende elule ja tervisele. Nende suurim probleem oli, kui nad oma raha eest ei saanud õiget kaupa või efekti - et neid on petetud,» imestas Ollo.
Samuti pidasid need noored narkootikume ohutumaks kui alkoholi: «Ilmselt ei anta endale aru, sest järgmisel hommikul pärast narkootikumi tarvitamist pole midagi tunda,» arutles teadur. «Nende seas on levinud arusaam, et pärast tarvitamist on normaalne sõita autoga, sest stimulandid tõstavad autojuhi tähelepanuvõimet ja politsei narkojoovet ei tuvasta,» tõi ta välja levinud eksiarusaamasid.
Alustatakse 13-15-aastasena
Enamik nendest, kes üldse elu jooksul on narkootikume proovinud, on seda esimest korda teinud 13-15-aastasena. «Esimesena proovitakse tavaliselt igasuguseid inhalante, rahusteid, amfetamiini. Kui muidu proovisid noored esimesena sageli kanepit, siis 2007. aastal oli näha, et esimesena illegaalsetest toodetest prooviti esimesena just amfetamiinitooteid,» märkis Ollo.
«Legaalseid uinusteid-rahusteid oli viimase aasta jooksul tarbinud üle 13 protsendi 15-24-aastastest, mis on ikka suur osakaal nii noores eas,» märkis teadur.
Ohtliku tendentsina tõi ta välja ka turule tunginud sünteetilise opiaadi fentanüüli, mida on kasutanud 1,1 protsenti noormeestest: «See tohutult ohtlik, väga kange ja lihtne üle doseerida, see on väga murettekitav.»
MTÜ Aidsi ennetuskeskuse juhatuse liige Nelli Kalikova tõdes, et järjest kangemate narkootikumide turuletulek mõjub väga rängalt. «Väga palju on üledoosidest tingitud surmasid. Ja kunagi varem pole inimesed olnud nii sassis omadega, kui nüüd need sõltlased, keda näeme,» märkis ennetaja.
«Meie süstivate narkomaanide uuringud kinnitavad teooriat, et alustatakse mitte süstimise, vaid mõnel muul moel manustatavate uimastitega. Süstimiseni jõutakse aga kiiresti,» märkis Ollo. Paljudel juhtudel on ka süstimist alustatud juba 10-13-aastaselt.
Viimastel andmetel on Eestis 13 801 süstivat narkomaani, mis moodustab 2,4 protsenti 15-44-aastastest. Enamasti on need mehed, suurem osa elab Harjumaal või Ida-Virumaal, aga 1200 inimest ka mujal Eestis. Enamik neist on küll vallalised, aga on ka pereinimesi - 12 protsenti narkomaanidest elab koos oma lastega. «Nii et see on päris suur hulk lapsi, kes sellist elu varakult pealt näevad,» muretses Ollo.