/nginx/o/2009/04/09/161310t1h1e76.jpg)
Riigikogu õiguskomisjon ja eksperdid tõdesid eilsel avalikul istungil, et Eestis on praegu ligi 14 000 süstivat narkomaani, kuid riigil puudub korralikult juhitud narkoennetus ja -ravisüsteem.
Eksperdid ja poliitikud: riigil puudub süsteem narkomaaniaga võitlemiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna tuleb tõdeda, et riigis puudub jätkuvalt süsteemne narkoennetus, sõltuvusravi ja rehabilitatsioonisüsteem. Vastutus selles osas on hajunud erinevate ministeeriumide vahele ja puudub ka piisav riiklik rahastus. Vaadates narkomaania murettekitavat levikut Eestis ja sõltlaste arvu, peab riik tegema tõsise pingutuse, et luua vähegi toimiv ja juhitud narkoennetussüsteemi,» märkis õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.
Süsteemse narkoennetuse ja -ravi puudumist tõdesid ka istungil viibinud Eesti Psühhiaatrite Seltsi President Andres Lehtmets ja narkoennetuse spetsialist Nelli Kalikova. Lehtmetsa sõnul vajab sõltuvusravi järjepidevalt riiklikult juhitud süsteemi ja peaks olema haigekassa poolt raviteenusena finantseeritav ja administreeritav, nii nagu muudkui raviteenused. Samas rõhutas Lehtmets, et ravikohtade arv ei ole ainus oluline näitaja narkosõltlaste ravil, vaid selleks on vaja narkosõltlast ka motiveerida ja luua selleks piisav tugisüsteem. Kalikova hinnangul on narkoravi ja -ennetusega tegelev süsteem kahjuks jätkuvalt puudulik.
Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhtaja Aljona Kurbatova kõneles narkootikumide tarvitamisest Eestis, tõdedes, et Eestis on praegu ligi 14 000 süstivat narkomaani samas kui asendusravi kohti on vaid 750, mis ei ole praeguste vajaduste jaoks piisav. Uimastitarvitajate arv on Eestis aastatega pidevalt noorenenud ja ka suurenenud. 14 000 süstivast narkomaanist on ligi 10 000 Harjumaal ja ca 2500 Ida-Virumaal.
Antud küsimus oli õiguskomisjonis vaatluse all seoses komisjoni menetluses oleva karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (717 SE). Eelnõu eesmärk on võimaldada kuritegusid toime pannud isikutele, kellel on ühtlasi narkootiliste ainete tarbimise sõltuvus, kohaldada osaliselt riigieelarve vahenditest rahastatavat sõltuvusravi.
Vaheri arvates tuleb kindlasti tagada, et rehabilitatsioonisüsteemi puuduliku toimimise ja alarahastamise tingimustes ei kannataks nende isikute sõltuvusravi, kes ei ole kuritegusid toime pannud.
Õiguskomisjoni eilne avalik arutelu uimastisõltuvuse ja narkokuritegevuse teemal toimus seoses riigikogu lahtiste uste päevaga. Riigikogu õiguskomisjon jätkab antud teema käsitlemist oma edasistel istungitel.