/nginx/o/2008/08/13/65208t1h2e65.jpg)
Briti lastearst Penelope Leach väidab, et pikk nutmine, millele vanemad ei reageeri, võib beebi aju kahjustada.
Lastearst: pikk nutt võib beebi aju kahjustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leachi sõnul näitavad uusimad teadusavastused, et kui lapsel lastakse pikka aega järjest nutta, võib tulemuseks tema olla areneva aju kahjustumine, vahendab Daily Mail.
«See, et lastel nutta laskmine võib neile kahju tuua, pole isiklik arvamus, vaid fakt,» sõnas arst. Tema seisukoht läheb aga vastuollu paljude ekspertide soovitustega, kes väidavad, et beebidel võib kuni 20 minutit nutta lasta, et tekitada regulaarne magamisrežiim.
Leachi sõnul ei suuda imikud aga kindlatel aegadel magama jäämist ära õppida. «Kui lapsel lastakse piisavalt kaua nutta, jääb ta lõpuks tasa, aga see juhtub sellepärast, et ta on kurnatud ja abi saamine näib talle lootusetu,» ütles ta.
Väidet, et nutmine võib ajukahjustust tekitada, põhjendab lastearst suurte stressihormooni kortisooli kogustega, mida lapse organism kaua kestva nutmise ajal toodab.
«See ei tähenda, et laps ei peaks kunagi nutma või et vanemad peaksid muretsema, kui ta seda teeb. Kõik beebid nutavad, mõned rohkem ja teised vähem. Mitte nutmine ise pole beebidele halb, vaid see, kui nutule ei tule mingit vastust,» selgitas Leach.
Hiljuti lõppes Austraalias ka temaatiline uuring, mis paraku Leachi väiteid ei kinnita. Selles vaadeldi ligi 200 kuueaastast last, kellel oli lastud imikueas magamisrežiimi paika saamiseks pikalt nutta. Selgus, et see ei mõjutanud kuidagi nende emotsionaalset ja käitumuslikku arengut.