Depressiooni põhjustab aju vähene plastilisus

Aju magnetresonantspilt. Foto: wikipedia.org.

Kui aju molekulide vahel ei liigu signaalid enam piisava sujuvusega, siis võib see põhjustada mäluhäireid, aga ka depressiooni.

Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös tegi Anu Aonurm-Helm eksperimente hiirtega, kellel olid välja lülitatud geenid, mis toodavad valke, mille roll on tagada signaalide normaalne liikumine ajus, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal 

Novaator

.

Seega on neil hiirtel puudu ajurakkude pinnamolekul NCAM. Ajusignaalide vähene liikuvus tekitab depressiooni, liigne signaalide hulk aga skisofreeniat.

«Meid huvitas, kas sellistele hiirtele on omane depressioonisarnane käitumine, sest erinevalt inimestel depressiooni diagnoosimisest, kus oluline osa on küsitlusel, pole hiiri võimalik küsitlema hakata,» rääkis uurimistööst Aonurm-Helm.

Siiski on teadusmaailmas tunnustatud katsemeetodeid, kuidas loomade käitumise põhjal on võimalik hinnata, kas nende käitumine viitab depressioonisarnasele seisundile.

Kui tavaline hiir riputada sabapidi üles, siis hakkab loom rabelema ja püüab pääseda. Väljalülitatud geenidega hiired jäid rippuma nagu jahukotid ega püüdnud ebameeldivast seisust pääsemiseks midagi teha.

Teises katses oli loomadel valida tavalise kraanivee ja suhkruvee vahel. Tavalised hiired õppisid kiiresti eelistama suhkruvett, sest magus tekitab neis naudingutunnet.
Väljalülitatud geenidega depressiivsed hiired ei näidanud üles mingeid eelistusi. «Neil polnud vahet. Magus ei tekitanud neil mingit naudingut,» kirjeldas Aonurm-Helm.

Kui oli kindel, et NCAM-molekulide puudumine põhjustab hiirtel depressioonilaadset käitumist, siis huvitas Aonurm-Helmi, kas sellist depressioonilaadset käitumist on võimalik neil loomadel ravimite abil leevendada.

Selleks proovis ta kahte tuntud antidepressanti ning samuti praegu veel kliiniliste katsete faasis olevat Taani teadlaste väljatöötatud peptiidi FGL, millest loodetakse ravimit aju degeneratiivsetele haigustele, näiteks Alzheimeri tõvele.

Selgus, et nii peptiid kui ka üks tuntud antidepressant andsid selge tulemuse ja peagi olid ka väljalülitatud geenidega hiired õppinud suhkruvett eelistama. Nende naudinguvõime oli taastunud.

Anu Aonurm-Helmi doktoritööd loe siit.