/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)
/nginx/o/2010/04/27/356842t1h3068.jpg)
Põhjamaa inimestel on kõõma võrdlemisi palju, kuna siin on päikesevalgust vähe, ilmad on niisked, jahedad ja tuulised ning viirusinfektsioone esineb tihti.
Kõõm on märk nõrgenenud organismist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli nahahaiguste kliiniku arsti-õppejõu Külli Paasiku sõnul on raske öelda, mis täpselt peakõõma põhjustab, ent see tekib rasunäärmete intensiivse töö tagajärjel.
«Igaühel on oma nõrk koht: mõnel meist tekib pärast viirust või kroonilist põletikku rohkem kõõma, mõnel aga rohkem vistrikke,» nentis tohter. «Organismi tuleb võtta kui tervikut: kui kuskil on normist kõrvalekalle, siis see häirekell on hoopis kuskil mujal, ent samas ikkagi organismis.»
Šampoonid vaheldugu
Paasik lisas, et suvisel perioodil, mil on vähem tööstressi ja organism on üleüldiselt tervem, leevenevad ka peanahaprobleemid. Tema sõnul tuleb kõõma puhul kõigepealt eristada, kas tegemist on lihtsalt kõõmaga või on peanahahaigus.
«Tavaline kõõm on lahtiste helvestena juuste vahel, paksul kõõmal on ketud peanaha küljes kinni,» rääkis Paasik. «Need viimased ravišampoonidega ära ei tule, vaid tahavad saada spetsiaalset ravimit, mis sellel ketu maha kooriks. Millele ma vihjan, on peanaha psoriaas ehk soomussammaspool.»
Ravimata jätmise korral muutub kett paksemaks ja selle mahakraapimine teeb olukorra veelgi kehvemaks.
Juuksurisalongi Salon+ juuksur Piret Aim rääkis, et psoriaasi välja ravida ei saagi, seda saab vaid mitmesuguste peanaha ja juuksehooldusvahenditega leevendada.
Paasik ütles, et toit üldiselt kõõma teket ei mõjuta, ent olulist rolli mängib terve elustiil – korralik söök ja uni ning vähene pidutsemine. Kõige õigemat ravišampooni tema sõnul soovitada ei saa, kuna iga inimene on erinev ja igaühele sobib erinev toode.
Küll aga ei soovita Paasik kasutada tavalisi käsimüügist saadavaid kõõmašampoone, tuues näiteks patsiendi, kellele tavaline poešampoon tekitas pähe veelgi enam kõõma. Samuti ei tohiks kõõmašampooni kasutada liiga pikalt – see väsitab juuksed ära.
Paasik soovitas juuksehooldusvahendeid vahetada või teha profülaktilist ravi: «Nädal aega teha kõõmaravi ning siis pesta jälle tavaliste šampoonidega, vahepeal tugevamate, vahepeal leebemate lastešampoonidega.»
Lisaks võiks tema sõnul aeg-ajalt kasutada toitvaid palsameid või maske.
Rahvameditsiin ei avita
Paasik ütles, et kõõmašampoonide sees on toimeaine, mistõttu peaks seda natuke aega peas hoidma, mitte kohe välja pesema. «Siis šampoon toimib, muidu on see nagu hane selga vesi,» selgitas ta.
Rahvameditsiini soovituste kohta, et kõõma peletamiseks võiks juukseid pesta näiteks nõgeseleotise või takjajuureveega, ütles nahahaiguste kliiniku arst-õppejõud, et see ei lahenda kõõmaprobleemi.
Juuksur Aim selgitas, et tihtipeale ei oska inimesed juukseid õigesti pesta. «Näiteks ei tohi juukseid pesta kuuma veega – õige peapesu veetemperatuur on 20 kraadi,» selgitas ta.
Aimi sõnul on äärmiselt oluline korralik loputamine, et vahend juustesse ei jääks, ning ka õigete toodete kasutamine. Ta toonitas, et šampoon pole mõeldud juuste, vaid peanaha pesuks – juuste jaoks on palsam.