Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Millist häält teeb aju?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy
EEG (lühend sõnast elektroentsefalograafia) uurib peaaju pinna elektrilisi kõikumisi. Uurimiseks pannakse peanahale 21 metallist elektroodi, mis on ühendatud juhtmetega EEG aparaadi külge ja saadud signaal kirjutatakse kas paberile või arvutisse.
EEG (lühend sõnast elektroentsefalograafia) uurib peaaju pinna elektrilisi kõikumisi. Uurimiseks pannakse peanahale 21 metallist elektroodi, mis on ühendatud juhtmetega EEG aparaadi külge ja saadud signaal kirjutatakse kas paberile või arvutisse. Foto: AFP/SCANPIX

Stanfordi ülikooli professorid Chris Chafe ja Josef Parivzi muundasid krambihoogude all kannatava haige EEG-signaalid inimese hääle sagedusvahemikku jäävateks helideks.

Umbes 20. sekundil on kuulda, kuidas katses osalenud vabatahtlikul algab haigushoog paremas ajupoolkeras, ehkki inimene rääkis ja käitus sel ajal veel normaalselt, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Pisut enne teise minuti lõppu valdab langetõvehoog vasakut ajupoolkera. 2 minuti ja 20 sekundi möödudes oli mõlemas ajupoolkeras hoog möödas, kuid inimene polnud veel toibunud.

Sel moel saavad näiteks haige lähedased ajuaktiivsust reaalajas jälgida ja ennustada uue haigushoo saabumist.

Märksõnad

Tagasi üles