/nginx/o/2010/04/29/357959t1h7f2a.jpg)
Terviseameti jurist Tõnu Kaur ütles, et ükski number ei satu tervisekaitsenõuetesse suvaliselt, vaid kõikide nõuete aluseks on läbiviidud uuringud.
Terviseamet: lasteaedade ruuminõuded on puhta õhu tagamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lastele vajaliku ruumi suuruse aluseks on süsihappegaasi sisaldus ruumis, kus lapsed viibivad,» rääkis Kaur. Õhu puhtuse hügieeni indikaatoriks on näitaja ppm. «Rahvusvaheliselt peetakse ruumi õhku puhtaks, kui see näitaja ei ületa 1000 ühikut. Meil on mõõdistustega kindlaks tehtud, et kui ei toimu ventileerimist, ei tohiks ruumi pindala olla vähem kui 4 ruutmeetrit lapse kohta, see ongi sisekliima puhtuseks vajalik.»
Ta lisas, et mida tihedamalt on lapsi ruumis, seda kiiremini levivad seal õhu kaudu levitatavad haigused - köhimisel, aevastamisel. «Samuti riskitegurid nagu allergia, umbne siseõhk tekitab ka väsimust, peavalu, sageneb bronhiaalastma. See ongi peamiselt selle nõude aluseks,» rääkis Kaur.
Lisaks peavad sama pinna peale mahtuma lastele lauad, toolid, voodid. «Neil peab jääma ruumi ka mängida ja mitte ainult doominot, vaid ka liikuvaid mänge. Kui liiga tihedalt asjad on kuhjatud, tekib ka suurem vigastuste oht.»
Kaur tõdes, et vigastuse kohta pole küll väga põhjalikku uuringut tehtud, sest lasteaias saadavad vigastused pole üldjuhul väga ohtlikud, ent ka ninaverejooksudest või jala väänamistest tuleks hoiduda.
Nõuded rangemaks
Vaidlusalune lasteasutuste tervisekaitsenõudeid sätestav määrus kehtib aastast 1999 ja sellele eelnes 1990. aastast saadik kehtinud regulatsioon, mille põhjal suuresti määrust uuendatigi.
«Nõuded on paljudes valdkondadeks rangemaks läinud, see on tõsi. Kunagi olid ju 3-kopikalised joogiautomaadid, kus olid järjekorrad. Nüüd ei kujutaks keegi ettegi, et kasutaks kellegi teise klaasi väikse loputamise järel. Uued ohud on tekkinud ka,» märkis Kaur.
«Meie oleme arvamusel, et need on väga elluviidavad ja objektiivselt täidetavad nõuded. Aga sellist hüppelist laste arvu suurendamist rühmades nagu oli möödunud aastal, pole varem olnud. Kui Tallinna linnapea raporteerib, et ta on loonud 3000 uut lasteaiakohta ja samal ajal pole võrdväärselt uusi lasteaedu ehitatud, siis ongi sinna samale pinnale lihtsalt lapsi juurde pandud,» märkis terviseameti jurist.
Tema sõnul on praegu mõnedes Tallinna lasteaedades lapse kohta alla kahe ruutmeetri mängu- ja magamispinda ning seda on selgelt liiga vähe ja siis tehaksegi ka ettekirjutusi. Probleem tõsteti teravamalt üles just lapsevanemate ja hoolekogude kaebuste peale.
Juristi sõnul on teiste riikide nõuded väga erinevad. «On riike, kus tõesti on nõuded leebemad, aga samal ajal puudub neil ka niisugune ehtne kontseptsioon laste alusharidusest, nagu meil on. Seal on rohkem tegu nagu laste päevahoiuga, kuhu laps tuleb oma võileibadega, 6-8 tunniks, mitte rohkem,» tõi ta näite. Küll aga võiks Eesti nõudeid võrrelda näiteks Austriaga.