Ohatiserohi võib vallandada vaimse häire

Huuleohatis ehk huuleherpes on üks inimese levinumaid viirushaigusi, mida pole võimalik täiesti välja ravida. Enamik viirusekandjaid ei haigestu. Foto: Erakogu

Rootsi teadlased leidsid, et populaarne huuleherpese ravim atsikloviir võib esile kutsuda Cotardi sündroomi, mille puhul on inimene veendunud, et ta on surnud. Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla kinnitas, et jutt käib süsteemsest ravist atsikloviiriga (suured suukaudsed annused või pareneteraalne ravi).

Cotardi sündroom on nime saanud Prantsuse neuroloogi Jules Cotardi järgi, kirjutab Helsingin Sanomat. Sündroomi all kannataja tunneb, et ta ei ole enam elus või vähemalt osa tema kehast on surnud, ehkki ta pole reaalselt surmalähedases seisundis.

Cotardi sündroom on väga haruldane ja esineb peaaegu alati koos teiste vaimsete häiretega, näiteks sügav depression või bipolaarne häire. Mõnikord võib sündroom ilmneda näiteks ajukahjustuse tagajärjel.

Ohatiserohud, mille toimeaineks atsikloviir on väga populaarsed ning üldjuhul talutakse neid hästi. Näiteks on üheks sääraseks ravimiks Zovirax. Samas esineb umbes ühel protsendil tablettide kasutajatest mõni psüühiline probleem, nendest üks ongi Cotardi sündroom. Göteborgi ülikooli Sahlgrenska akadeemia teadlane Thomas Linden ja Karolinska ülikooli teadlane Anders Hellden uurisid atsikloviiri kõrvaltoimeid ja leidsid andmebaasidest, et kaheksal juhul Rootsis oli rohi vallandanud Cotardi sündroomi. Pea kõikidel juhtudel kannatas patsient ka neerupuudulikkuse käes. Atsikloviiri oli tarvitatud suurtes kogustes ja pika perioodi jooksul.

Näiteks kinnitas naine, kes oli haiglasse dialüüsile tulnud, et on surnud. Pärast dialüüsi väitis naine, et tunneb, et justkui oleks vaid tema vasak käsi surnud. 24 tunni möödudes sümptomid kadusid.

Teadlased seletavad sündroomi seotust ravimiga järgmiselt: kui muidu väljub ravim uriiniga üsna kiiresti kehast, siis neerupuudulikkuse puhul on ravim kehas kauem ja selle kontsentratsioon võib muutuda üsna kõrgeks.

Teadlaste sõnul tekivad ravimi lagunemisel organismis produktid, üheks sääraseks on näiteks CMMG, mille tase on tavaliselt üsna madal. Cotardi sündroomi põdejatel on aga CMMG tase tunduvalt kõrgem. Produktid tõstavad vererõhku ja mõjutavad aju verevarustust.

Neerupuudulikkuse all kannatavad inimesed peaksid ravimi tarbimisel ettevaatlikud olema.

 Ravimiamet: jutt käib suurtest suukaudsetest annustest

Eesti Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla kinnitas Meditsiiniuudistele ja Tarbija24-le, et jutt käib süsteemsest ravist atsikloviiriga (st suured suukaudsed annused või parenteraalne ravi). Atsikloviiri sisaldavad ohatisekreemid on ohutud.

Uusküla lisas, et vaatas üle kaks suurt kõrvaltoimete andmebaasi ja Rootsi teadlaste uuringus kirjeldatud juhte nendes andmebaasides (veel) ei ole. WHO andmebaasis ei ole ühtki teatist atsikloviiri või valatsikloviiri ja Cotardi sündroomiga.

Euroopa Ravimiameti andmebaasis on kaks juhtu kirjandusallikatest Rootsis 2008 aastast, kuid eksperdi sõnul tuleb silmas pidada, et selles artiklis kirjeldatud kahel patsiendil oli lisaks neerupuudulikkus, misõttu ravimi kontsentratsioon oli lubatust kõrgem. Pärast dialüüsi (st ravimi eemaldamist organismist) nähud lahenesid. Neuroloogilised nähud, mille hulka kuulub ka Cotardi sündroom, on atsikloviiril/valatsikloviiril Uusküla sõnul teadaolevad (meelepetted, hallutsinatsioonid, psühhootilised sümptomid jne) ja nende teke on tõenäolisem neerukahjustuse korral, kui ei arvestata annuse vähendamise vajadusega.