Ravimiamet: tavalised ohatisekreemid on ohutud

Huuleohatis ehk huuleherpes on üks inimese levinumaid viirushaigusi, mida pole võimalik täiesti välja ravida. Enamik viirusekandjaid ei haigestu. Foto: Erakogu

Ravimiameti kinnitusel on ohatisekreemid ohutud, neuroloogiliste nähtude tekkimine atsikloviiri tarvitamise korral on seotud suurte suukaudsete annustega ja neerupuudulikkusega.

Väljaanne Helsingin Sanomat kirjutas, et atsikloviir võib põhjustada vaimset häiret ehk Cotardi sündroomi, mille puhul inimene tunneb, et ta ei ole enam elus või vähemalt osa tema kehast on surnud, ehkki ta pole reaalselt surmalähedases seisundis.

Göteborgi ülikooli Sahlgrenska akadeemia teadlane Thomas Linden ja Karolinska ülikooli teadlane Anders Hellden uurisid atsikloviiri kõrvaltoimeid ja leidsid andmebaasidest, et kaheksal juhul Rootsis oli rohi vallandanud Cotardi sündroomi. Pea kõikidel juhtudel kannatas patsient ka neerupuudulikkuse käes. Atsikloviiri oli tarvitatud suurtes kogustes ja pika perioodi jooksul.

Teadlased seletavad sündroomi seotust ravimiga järgmiselt: kui muidu väljub ravim uriiniga üsna kiiresti kehast, siis neerupuudulikkuse puhul on ravim kehas kauem ja selle kontsentratsioon võib muutuda üsna kõrgeks. Teadlaste sõnul tekivad ravimi lagunemisel organismis produktid, mis võivadki Cotardi sündroomi põhjustada, sest tõstavad vererõhku ja mõjutavad aju.

Eesti Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla kinnitas Meditsiiniuudistele ja Tarbija24-le, et jutt käib süsteemsest ravist atsikloviiriga (st suured suukaudsed annused või parenteraalne ravi). Atsikloviiri sisaldavad ohatisekreemid on ohutud.

Uusküla lisas, et vaatas üle kaks suurt kõrvaltoimete andmebaasi ja Rootsi teadlaste uuringus kirjeldatud juhte nendes andmebaasides (veel) ei ole. WHO andmebaasis ei ole ühtki teatist atsikloviiri või valatsikloviiri ja Cotardi sündroomiga.

Euroopa Ravimiameti andmebaasis on kaks juhtu kirjandusallikatest Rootsis 2008 aastast. Eksperdi sõnul tuleb silmas pidada, et artiklis kirjeldatud kahel patsiendil oli lisaks neerupuudulikkus, misõttu ravimi kontsentratsioon oli lubatust kõrgem. Pärast dialüüsi (st ravimi eemaldamist organismist) nähud lahenesid.

Neuroloogilised nähud, mille hulka kuulub ka Cotardi sündroom, on atsikloviiril/valatsikloviiril Uusküla sõnul teadaolevad (meelepetted, hallutsinatsioonid, psühhootilised sümptomid jne) ja nende teke on tõenäolisem neerukahjustuse korral, kui ei arvestata annuse vähendamise vajadusega.