/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2013/10/23/2566744t1h9796.jpg)
Mitmes perearstikeskuses ärgitatakse patsiente end gripi vastu vaktsineerima, kuid hoolimata meedikute kinnitusest, et see on vajalik, on Eesti vaktsineeritute poolest Euroopas viimaste seas.
Eestlased on gripi vastu vaktsineerimisel viimaste seas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viimane kord perearsti juures hakkas arst rääkima, et kindlasti oleks vaja end gripi vastu vaktsineerida, pealegi on vaktsiin praegu soodushinnaga,» rääkis tallinlanna Ene. Naise sõnul tema teada Eestis grippi massiliselt ei surda ja seetõttu jääb talle vaktsiini soovitamine arusaamatuks. «Kas Eestis on üldse kedagi, kes peaks end kindlasti gripi vastu vaktsineerima?» soovis ta teada.
«Massilist gripi vastu vaktsineerimist Eestis ei toimu,» kinnitas terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri. Eestis vaktsineerib end igal aastal kuni kaks protsenti elanikkonnast. «Selle näitajaga oleme Euroopa Liidus viimaste hulgas,» tõdes Saluri.
«Kindlasti peaksid end gripi vastu vaktsineerima rasedad, sest Eestis on olnud rasedate surmajuhte,» rääkis Tartu Ülikooli nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimets. Ta lisas, et vaktsineerida tuleks ka kuni viieaastaseid ja üle 65-aastaseid inimesi, samuti kroonilisi haigeid, eriti neid, kes põevad astmat, kopsuhaigusi, aga ka südame-veresoonkonna haigusi. Põhjendatud on ka hooldekodu patsientide ja meedikute vaktsineerimine.
Kuigi paljud inimesed väidavad, et põdesid pärast vaktsineerimist sagedamini külmetushaigusi, on Maimetsa sõnul tegu juhusliku kokkusattumusega. «Pärast seda ei tähenda enamasti selle pärast,» selgitas ta.
Eelmisel hooajal põdes terviseameti andmetel grippi u 90 000 inimest. Haiglaravi vajas neist 633, kellest üle poole olid täiskasvanud.
«Tööealiste suurem hospitaliseerimissagedus võis tuleneda tüsistustest, mis tekkisid haigena töölkäimise tagajärjel,» rääkis ametnik.
Gripp nõudis mullu Eestis seitsme inimese elu ning gripiohvrite vanus jäi 53 ja 79 eluaasta vahele. Ameti andmetel ei olnud ükski gripi tagajärjel intensiivravi vajanutest või surnud patsientidest vaktsineeritud.
Saluri sõnul ei taga gripivaktsiin täielikku kaitset, kuid aitab vältida raskekujulisi tüsistusi ja surmajuhte. «See, et inimesed ikkagi haigestuvad, võib tuleneda sellest, et vaktsineerimine annab kaitse vaid gripiviiruste vastu, aga hooajal ringleb hulgaliselt muid viiruseid, mis samuti võivad põhjustada gripiga sarnaste nähtudega haigestumist, aga mis kulgevad tavaliselt kergemalt ega anna tõsiseid tüsistusi,» selgitas Saluri. Ta lisas, et immuunsus gripi vastu kujuneb välja kahe nädala jooksul pärast vaktsiinisüsti saamist.