Nutikas seade asendab ajurakke

Nutikas abivahend neuroortoos annaks paari aasta eest avariisse sattunud Silviale võimaluse liikuda kõrvalise abita. Foto: Andres Haabu

Kuigi suured ravimiseadmete tootjad ei ole huvitatud oma leiutiste müügist Ida-Euroopasse, on nüüd Eestisse jõudnud käe või jala külge kinnitatav neuroortoos.

«Paljudel insuldihaigetel hakkab jalg kuni põlveni uuesti liikuma, kuid labajalg ei parane ning inimene ei suuda seda tõsta,» rääkis dr Maarika Nurm Keila taastusravikeskusest. Kuigi terved inimesed seda ei adu, on jalalaba üles tõstmine kõndimisel väga tähtis.

Nii saab patsient, kes seni labajalga tõsta ei suutnud ja kellel käies jäi seetõttu jalg kogu aeg kuhugi taha kinni, neuroortoosi kasutades täiesti tavaliselt astuda.

«Iga kord, kui ta kand puudutab maad, aktiveerib seade närvi, mille ülesanne on tõsta labajalg üles,» rääkis arst. Ta lisas, et vaid varvastel kõndida pole sellega võimalik.

Doktor Nurme sõnul liigub haigetel labakäsi sageli halvasti, näiteks suudab inimene ühte sõrme painutada, aga ei suuda sõrmi sirutada.

«Selleks et käega midagi teha, on vaja, et suudaks haarata, kallutada ja lahti lasta,» selgitas Nurm. Ta lisas, et uus närve stimuleeriv seade annab inimesele võimaluse hakata taas kätt kasutama, kas või nii tavaliste asjade tegemiseks nagu riidesse panemine või kruusi suu juurde tõstmine.

Lisaks ühe kindla funktsiooni taastamisele aitab neuroortoos suurendada aju üldist aktiivsust.

«Insuldi ajal hävib osa neuroneid. Allesjäänud neuronid aktiveeruvad tänu seadmele rohkem, ajus tekivad uued mustrid ja seosed ning patsient paraneb seeläbi pidevalt,» polnud Nurm uuest abivahendist rääkides kiidusõnadega kitsi.

Ühe funktsionaalse elektri­stimulatsiooni ortoosi hind on 5000–6000 eurot, mis on sama palju kui haigekassa poolt rahastatava proteesi tegemine.

Arsti sõnul uus abivahend ei sobi kõigile insuldihaigetele. «Inimese kognitiivsed võimed peavad olema sellisel tasemel, et ta saab aru, kuidas seda kasutada. Seega, väga vanadele ja dementsetele patsientidele see ei sobi,» hoiatas arst.

Seadme kasutuse eelduseks on, et algliigutus on mingilgi määral säilinud. Ka ei ole mõtet osta seadet vahetult pärast insulti, kuna pole veel selge, kui palju inimene paraneb. Lisaks insuldist taastujatele ja traumapatsientidele oleks sellest abi noortele sclerosis multiplex’i põdejatele, samuti mõne seljavigastuse puhul.

«Kui anda see seade seljatrauma saanud inimesele, kelle jalad ei liigu, aga käed liiguvad veidi, saab ta hakata arvutit kasutama. Aga need on ju noored inimesed,» põhjendas arst. «Õnneks on purjuspäi vales kohas vettehüppajaid vähemaks jäänud.»