Mürgised ained toidus avaldavad oodatust suuremat mõju
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
23. oktoober 2013, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maaülikooli professor Tõnu Püssa toob välja, et teatud mürgised ained toidus võivad organismile mõjuda oluliselt madalamates doosides, kui seni arvati.
«Tänapäeval on keemiliselt saastatud toiduga saadud ägedad mürgistused haruldased, toidutoksikoloogia põhifookuses on üha enam pikaajalisel manustamisel toimivad ained,» rääkis professor Tõnu Püssa, vahendab maaülikool. «Pikaajaline ehk krooniline toksiline toime võib kaasa aidata vähktõve, südame-veresoonkonna-, närvisüsteemi- ja teiste krooniliste haiguste arengule.»
Madala doosi hüpotees puudutab eelkõige aineid, mis toimivad Püssa kinnitusel hormoonsüsteemi häirijatena ehk hormoonide matkijatena. «Üha enam koguneb andmeid selle kohta, et sellised ained võivad omada inimese organismi jaoks ebasoovitavat toimet juba oluliselt madalamates doosides, kui seni arvati,» kinnitas Püssa.
Klassikalise monotoonse doos-mõju sõltuvuse asemel on neil juhtudel tegemist koguni mittemonotoonse U-kujulise kõveraga – see tähendab, et kui tavapäraselt doosi alanemisel nõrgeneb ka aine toksiline toime, siis nende ainete korral hakkab teatud doosist madalamale minnes toime hoopis uuesti tugevnema.
«Kõige enam kahtlustatakse praegu ainet nimega bisfenool A, mis on võimeline leostuma toiduainetesse plastpakenditest, kuid kahtluse all on ka teisi pakendimürke ja inimtekkelisi keskkonnamürke,» sõnas Püssa. Professori arvates tuleb selliste ainete sisalduse maksimaalselt lubatud tasemed toidus ümber hinnata. Euroopa Toiduohutuse Amet (EFSA) on sellega bisfenool A näitel juba algust teinud.
Püssa rõhutab veel, et väga paljudel juhtudel ei toimi mürgina üldse mitte see aine, mida mürgiseks loetakse ja mida on võimalik sisse süüa või hingata, vaid hoopis selle aine muundumise produkt, mis tekib organismis ainevahetuse protsesside tulemusena. «Seega sõltub mingi aine mürgisus küllaltki suures osas konkreetse organismi geneetilistest ja füsioloogilistest näitajatest, ka elustiilist ja toitumisest.»
Tänu maaülikooli toiduhügieeni osakonna labori keemilise analüüsi aparatuuri arengule on nüüd võimalik palju täpsemalt uurida võõrainete ainevahetuse produkte ja sellest ka toksikoloogilisi järeldusi teha.