Kaaslase surmast päästnud noormees vajab paranemiseks abi

Konstantin Živetjev pärast õnnetust. Foto: Erakogu

Kolme aasta eest süstatreeningul kaaslase päästnud 27-aastane noormees Konstantin Živetjev sai pärast õnnetust raske trauma, millest pole siiani välja tulnud. Noormehe vanemad teevad omalt poolt kõik, et poeg taas jalule aidata.

Konstantin Živetjevi elu muutus 2010. aasta varakevadel Pirita jõel toimunud süstatreeningu ajal, kirjutab venekeelne Postimees. Nähes, et üks süstadest läks ümber, hüppas noormees vette, et kaaslast aidata. Hätta sattunud noormees päästeti, aga Konstantin ei suutnud ise kaldale pääseda. Noormees sai alajahtumise tõttu raske ajukahjustuse ning ainult tänu arstide pingitustele õnnestus tema elu päästa.

Noormees on juba käinud Peterburis ning Saksamaal ravil. Kuigi Eesti arstid ei andnud lootust paranemiseks ning soovitasid vaid hooldust, siis nende välismaised kolleegid polnud nii kategoorilised.

«Venemaal püüti aktiveerida tema aju, kateetrit kasutades manustati talle ravimeid, tehti palju uuringuid,» rääkis noormehe isa Juri Živetjev. Saksamaal oli lähenemine teine, seal püüti aju funktsioone taastada liikumise kaudu: haige aidatakse püsti, pannakse ratastooli istuma.  Haigekassa keeldus rahastamast noormehe ravi võõrsil. Tänu õnnetusjuhtumikindlustusele, noormehe töökohale, aga peamiselt sõprade ja tuttavate abiga õnnestus noormees võõrsile ravile saata. Ravi andis häid tulemusi: noormees hakkas ütlema üksikuid sõnu, õppis palli püüdma.

Poega kodus hooldades on vanemad puutunud kokku mitme probleemiga. «Meil ei olnud piisavalt teadmisi, kuidas teda õigesti hooldada, ei teadnud, kuhu pöörduda, kui midagi juhtub. Mitte keegi ei julge muuta ravimite nimekirja, mile olid koostanud varem teised arstid. Spetsialiste ei ole ja nende jutule pääsemiseks tuleb oodata enam kui kuu, aga erialaarsti koju kutsuda on võimatu,» rääkis noormehe isa. Ka vähendatakse mehe sõnul iga aasta tasuta protseduuride arvu. Praegu näiteks saab noormees füsioteraapiat poole aasta jooksul 20 tundi. «Kas sellest voodihaige ravimiseks piisab? Ja kui inimene ei pääse majast välja, siis ei saa ta ka nende tundidega arvestada,» rääkis isa.

Mees tunnistab, et haige eest hoolitsemine on raske igapäevane töö. «Magan pojaga ühes toas ja sageli on vaja öösel tema pärast üles tõusta. Loomulikult tuleb siis tööle minna unisena,» tõdeb mees. Samas olukorras on ka ta naine. «Tal on päevast päeva sama monotoonne töö: tee süüa, toida poega, pese, korista, seejuures pole sageli isegi mitte võimalust õue minna,» kirjeldas mees nende pere argipäeva.

Kuid pere suurim mure on see, kust leida raha poja ravimiseks. Praegu on pere sissetulek 900 eurot, sinna hulka on arvatud  poja 300-eurone pension ja ema 19-eurone hooldajatoetus.

«Poeg hakkas juba käima, kuigi toe abil,» rääkis isa. Oktoobri alguses käidi taas Peterburis ning sealsete arstide sõnul on võrreldes varasemate tulemustega näha positiivset arengut. Seal manustati noormehele ka tüvirakke ning sellele ravile on kulunud 4000 eurot. «See kõik on tänu tuttavate ja võõraste abile. Nii enda kui ka naise nimel tahaksin teie ees sügavalt kummardada,» sõnas Juri Živetjev.

Vanemad soovivad jätkata tüvirakuraviga ning selleks on neil Peterburis asuva vastava keskusega juba kokkulepe olemas. Tüvirakke  on vaja siirdada veel vähemalt neli korda, kuid üks kuur maksab 3000 eurot. Novembris läheb noormees Pärnusse dr Ivo Koltsi erakliinikusse. Nädal seal maksab 1500 eurot. Selles haiglas peaks noormees  läbima kolmenädalase ravikuuri kolmekuise vaheajaga. Ka tahab pere osta pojale käte ja jalgade trenažööri, mis maksab umbes 2000 eurot.

Kui keegi soovib noormehe ravi toetada, siis annetusi oodatakse tema ema arvele.

Arve: Nadežda Živetjeva
Pank: Swedbank
Kontonumber: 1102663137

«Puutepunkti» saadet Konstantin Živetjevist näeb siit.