Perearst ei märganud ravimi kõrvalmõju

Tabletid. Foto on illustratiivne. Foto: Egert Kamenik/Postimees

62-aastane mees võttis eelmisel aastal perearsti soovitusel vererõhu alandamiseks toimeainet amlodipiini sisaldavaid  tablette. Mõne aja pärast tekkis tal tugev jalgade paistetus ja hiljem ka rõhumistunne maksa piirkonnas.

«Ootasin, et läheb ehk üle, aga ei läinud. Kannatasin selle all ligi aasta, enne kui arstile läksin,» rääkis mees.

Sama perearst, kes oli ravimi mehele välja kirjutanud, saatis ta nüüd südameuuringutele ja tegi mitmeid analüüse, mis aga mingit uut terviseriket ei näidanud. Mees oli päris nõutu, kuni ühel päeval juhtus talle näppu ravimi infoleht, kus oli pahkluude paistetus must valgel kirjas kui sagedamini esinev kõrvalnähe. Ta otsustas ravimist loobuda ja – ennäe imet! – peagi kadusid ka ebameeldivad nähud.

Perearstikeskuses parasjagu puhkusi asendanud võõras perearst oli sama meelt, et selle rohu võtmine tuleb kohe lõpetada. Asendustohter imestas veel, et amlodipiini sellisest kõrvalmõjust räägitakse arstitudengitele juba neljandal kursusel.

Nüüd on patsiendil jalad korras ja ka maks ei anna enam tunda. Aga teda vaevab senini küsimus, kas ta ei võinud selle aja jooksul, mil seda ravimit võttis, oma tervist pöördumatult kahjustada. Ta ei soovi perearsti nime avalikustada, sest tegu oli noore tohtriga, kes muidu oma töös igati asjalik.

«Ja kas ei võiks tohter patsiente, enne kui uue ravimi välja kirjutab, selle sagedasti esinevate kõrvalnähtude eest hoiatada, et nad teaksid ennast jälgida?» küsis mees.

Kogenud perearst Eero Merilind jäi kolleegi tegevust kommenteerides tagasihoidlikuks. Ta selgitas, et tegelikult on igal ravimil nii soovitud toimed kui ka kõrvaltoimed ja koostoimed teiste ravimitega. Kõrvaltoimed jaotatakse rasketeks, sageli, aeg-ajalt ja harva esinevateks. Koostoimed tekivad, kui võtta erinevaid ravimeid koos.

Iga ravimiga on kaasas ravimi infoleht ning nii arstile kui ka patsiendile mõeldud info on ka ravimiameti kodulehel ja www.arst.ee lehel. Ravimiinfost on olemas ka mobiili-versioon. Merilinnu sõnul on aga üldine probleem, et need ravimiinfo lehed on väikeses kirjas ja seal on liiga palju infot (kusjuures mitmes keeles) korraga.

Osal ravimitel on Merilinnu sõnul sagedamini kõrvaltoimeid ja seost ravimiga on suhteliselt kerge leida. Ta tõi näiteks amlodipiini, mis põhjustab jalgade turset, ja kolesterooli langetavad ravimid, mis võivad tekitada lihasvalusid. Teistel patsientidel aga tekivad ravimi kasutamisel kõrvaltoimed alles mõne aja pärast ja seose leidmine võib olla keeruline.

Uute ravimite korral tuleks ravimi infoleht kindlasti läbi lugeda ja ebaharilike toimete korral arsti või apteekriga nõu pidada. Kui ikkagi jääb kahtlus, et probleem võib olla tingitud ravimist, võib selle kohta küsida ka ravimiameti ravimite ohutusjärelevalve büroo spetsialistilt.

Merilinnu sõnul perearstid tavaliselt ikka küsivad patsientidelt, kuidas määratud ravim toimib, kas sellel on olemas soovitud toime ja kas ei esine kõrvaltoimeid.

«Tõesti kurb, et patsiendi ja arsti vaheline normaalne kommunikatsioon toodud näite puhul ei töötanud. Patsient peaks igast häirivast kõrvaltoimest arstile rääkima. Antud patsiendi puhul võiks seda pidada suisa enesehävituslikuks käitumiseks,» vastas toimetuse saadetud kirjale ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla.

«Retsepti ei väljastata kunagi aastase ravi katteks. Seega pidi patsient arstiga ka aasta jooksul kontakteeruma. Miks ta arstiga ei rääkinud? Inimene ise peab oma tervise pärast muret tundma. Arst saab aidata vaid juhul, kui ta teab, mis patsiendil mureks on,» lisas ravimiametnik.

Samas on teada, et kordusretsepti kirjutab patsiendi palve – enamasti telefoni teel esitatud – peale välja hoopis pereõde.

Uusküla lisas, et kui arusaamatuse põhjuseks oli asjaolu, et arstil ei ole aega patsiendiga rääkida, siis oleks viimasel põhjust kaaluda perearsti vahetamist.

Tema sõnul on pahkluude turse amlodipiini teadaolev mittetõsine kõrvaltoime. See on tingitud toimeainest – mikrotsirkulatoorsed muutused tingivad turse pahkluude piirkonnas.

Amlodipiin võib harva põhjustada ka maksakahjustust ja ensüümide aktiivsuse tõusu kolestaasi (sapivooluhäire – toim) tõttu. Patsiendi kirjeldatud rõhumistunne maksa piirkonnas võiski olla sellest tingitud.

«Patsient oleks pidanud sellest rääkima ning arst oleks teinud siis vereanalüüsi maksa­funktsiooni hindamiseks,» nentis ravimiametnik.

Ehk piisaks infolehel sagedamini esinevatest kõrvaltoimetest või võiks need kuidagi rasvasemas kirjas välja tuua, sest väga pikka peenes kirjas nimekirja ei viitsi keegi läbi lugeda.

Uusküla sõnul oleks see lahendus ohtlik, sest pakendi infoleht ongi seetõttu nii põhjalik, et olles eelnevalt seda lugenud, võiks patsient mingi häiriva sümptomi tekkides seda ravimiga seostada ja sellest arstiga rääkida.

«Pahkluude turse puhul ei juhtu midagi tõsist, kuid on kõrvaltoimeid, mis võivad lõppeda vägagi halvasti. Neist ette teades ja kiiresti arsti informeerides on ravimi annust muutes või ravimit vahetades võimalik halvim ära hoida,» rääkis ta.

«Mida enam on patsient teadlik ravimiga seotud ohtudest, mida enam ta arstile räägib raviga seotud muredest, seda enam saab arst patsienti aidata ning muuta ravimit ohutumaks. Teades ohte ja riskifaktoreid, saab uusi ohte vältida või vähendada,» lisas ravimiametnik.

Eestis on amlodipiin (algselt originaalravim Norvasc) turul 1997. aastast. Hüppeliigese tursest on amlodipiiniga seoses ravimiametile teatatud kaheksal korral. Kõigil juhtudel ravi lõpetati ning kõrvaltoime möödus.

Kõrvaltoime teatiste hulk kasvab ravimiametis koos arstide ja patsientide teadlikkuse kasvuga, et ravimitel on kõrvaltoimed ja nendest tuleb teada anda. Eestis on endiselt pigem tegu kõrvaltoimete alateatamisega.

 Amlodipiini võimalikud mõjud

Sageli esinevad kõrvaltoimed (vähem kui ühel patsiendil kümnest, kuid rohkem kui ühel patsiendil sajast):

•    peavalu, pearinglus, unisus

•    südamepekslemine, punastamine

•    kõhuvalu, iiveldus

•    tursed pahkluude piirkonnas (perifeerne ödeem), väsimus

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (vähem kui ühel patsiendil sajast, kuid rohkem kui ühel patsiendil tuhandest):

•    meeleoluhäired, unetus

•    sipelgate jooksmise tunne, värin, maitsemuutused

•    nägemishäired, helin (kumin) kõrvades

•    madal vererõhk, minestus, südame löögisageduse tõus

•    hingeldus, aevastamine/nohu

•    oksendamine, seedehäired, kõhulahtisus, kõhukinnisus, muutunud sooletegevus, suukuivus

•    punased laigud nahal, nahasügelus, nahalööve, juuste väljalangemine, nahavärvi muutused, suurenenud higistamine

•    lihaskrambid, lihasvalu, seljavalu, liigesevalu

•    suurenenud vajadus urineerida, eriti öösel; suurenenud urineerimissagedus

•    libiidokaotus, meestel rindade suurenemine

•    valu rinnus, nõrkus, valu, halb enesetunne

•    kaalutõus, kaalulangus

Allikas: pakendi infoleht, kooskõlastatud 2009. aastal