/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/05/2118169t1h9cc5.jpg)
Valitsuse 2005. aasta otsus piirata ravimitele kehtestatud juurdehindlust pani neli apteegifirmat riigi vastu kohtuteed käima, kuid riigikohtu neljapäevase otsusega olid nad sunnitud tunnistama kaotust.
Ravimitele enam juurdehindlust tahtnud apteegid kaotasid kohtuvaidluse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OÜ Akos Apteek, OÜ Giromax, OÜ Raja Apteek ja OÜ Karlova Apteek tõid kohtule esitatud kaebuses välja, et 2005. aasta märtsis jõustunud ravimiseadus andis valitsusele volituse kehtestada oma määrusega ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärad ja nende rakendamise kord, kuid ravimite jaemüügi kaalutud keskmine juurdehindlus pidi jääma vahemikku 21-25 protsenti.
Apteegifirmade meelehärmiks kehtestas aga valitsus 2005. aasta varakevadel ravimite jaemüügil proportsionaalse juurdehindluse piirmäärad sõltuvalt originaali ostuhinnast vahemikus 0–40 protsenti ja fikseeritud juurdehindluse piirmäärad vahemikus 6-80 krooni.
OÜ Akos Apteek, OÜ Giromax, OÜ Raja Apteek ja OÜ Karlova Apteek esitasid seepeale Tallinna halduskohtule kaebused, milles palusid tunnistada valitsuse vaastava määruse põhiseadusevastaseks ja mõista valitsuselt kaebajate kasuks välja hüvitis saamata jäänud tulu katteks.
Tallinna halduskohus jättis 2010. aasta 30. aprilli otsusega apteekrite kaebused siiski rahuldamata. Halduskohus märkis muuhulgas, et valitsus ei taga ega saagi tagada konkreetse ettevõtja kaalutud keskmist juurdehindlust teatud vahemikus, sest see sõltub ettevõtja profiilist, ärilistest otsustest ja tegevusest, sealhulgas kaubasortimendist ja läbimüügist.
«Ravimiseaduse eesmärk pole tagada igale konkreetsele ettevõtjale juurdehindlusprotsent kindla suuruse või vahemikuna. Järelikult ei anna see säte kaebajatele subjektiivseid õigusi ning nad pole käsitatavad ravimiseaduse mõistes otseste adressaatidena,» märkis halduskohus.
Apteegifirmad viisid seepeale vaidluse Tallinna ringkonnakohtusse, kuid ka teise astme kohus jättis mullu 14. juuni otsusega nende apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. «Kuigi kaebajad on ravimiseadusest ja kõnealusest valitsuse määrusest otseselt õiguslikult puudutatud, ei ole nad isiklikult antud seadusesätete mõistes adressaadid. Nimetatud õigusaktid tekitavad õiguslikke tagajärgi üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute rühmale, puudutades kaebajaid sarnaselt kõigi teiste apteegiteenust osutavate ettevõtjatega,» märkis ringkonnakohus.
Apteegifirmad jätkasid vaidlust riigikohtus, kuid neljapäevase otsusega jäid ka seal kaotajaks. Kuigi riigikohus leidis alama astme lahendites puudusi, jättis kolleegium varasemad lahendid sisuliselt siiski muutmata.
Kolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist ettevõtlusvabaduse ja privaatautonoomia erakordse piiramisega. «Piiranguga ei ole ravimite jaemüügile seatud ületamatuid takistusi. Kolleegium on varem ka haldusaktide ja toimingutega tekitatud kahju, eriti kasu saamise võimaluse kaotuse puhul leidnud, et hüvitamine tuleb kõne alla vaid juhul, kui haldusorgani kaalutlusõigus oli vähenenud sellisel määral, et haldusorganil ei olnud võimalik anda teistsuguse sisuga õiguspärast haldusakti. Seda enam on põhjust piirata saamata jäänud tulu hüvitamist olukorras, kus määrusandja kaalutlusõigus ei ole redutseerunud nullini,» märkis riigikohus.
Kuigi riigikohus muutis alama astme kohtu otsuste põhjendusi, märkis kolleegium, et halduskohus ja ringkonnakohus jätsid lõppkokkuvõttes kaebused õiguspäraselt rahuldamata.