Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Telerivaatamine kaheaastaselt tekitab vanemas eas mitmeid probleeme

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eger Ninn
Copy
Liigne telerivaatamine kaheaastasena seostub hiljem näiteks väiksema osavõtuga klassitegevustest, vähema sporditegemisega nädalavahetustel ja suurema tõenäosusega sattuda koolikiusamise ohvriks.
Liigne telerivaatamine kaheaastasena seostub hiljem näiteks väiksema osavõtuga klassitegevustest, vähema sporditegemisega nädalavahetustel ja suurema tõenäosusega sattuda koolikiusamise ohvriks. Foto: SCANPIX

Kanada teadlased leidsid uues uurimuses, et liigne telerivaatamine kaheaastasena võib negatiivselt mõjutada lapse edasisele arengule - teleri ees veedetud aeg on seotud akadeemiliste, sotsiaalsete ja terviseprobleemidega kümneaastasena.


Näiteks seostub liiga palju telerivaatamist väiksema osavõtuga klassitegevustest, vähema sporditegemisega nädalavahetustel ja suurema tõenäosusega sattuda neljandas klassis koolikiusamise ohvriks, vahendas

Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator

Livescience'it.


Tulemused jäid kehtima isegi siis, kui teadlased võtsid arvesse mitmeid tulemusi mõjutada võinud tegureid nagu lapse sugu, uneaeg, iseloomuprobleemid, ema haridustase, vanemate arv majapidamises ning isegi see, kui palju telekat lapsed neljandas klassis käies vaatasid.

Montreali ülikooli teadlane Linda Pagani selgitas, et varane telerivaatamine võib omada pikaajalist mõju, sest toimub ajal, mil nii aju kui eluharjumused on alles kujunemisjärgus. «Televiisor on passiivne intellektuaalne ja füüsiline tegevus. Kui sellist tegevust harrastada varakult, kui aju alles kasvab ja harjumused ja eelistused alles hakkavad välja kujunema, võib see omada väga kahjulikku pikaajalist mõju,» ütles ta.

Siiski on oluline rõhutada, et uurimus näitas vaid seose esinemist, mitte otsest põhjuslikkust. Peale selle põhineb avastus lapsevanemate ja õpetajate poolt tehtud vaatlustel, mis võis tulemusi mõjutada.

Kuigi ka varasemates uurimustes on analüüsitud telerivaatamise mõju lastele, on harva uuritud mõju nii varases eas. Uurimuses osales umbes 1300 Kanadas Quebecis aastatel 1997-1998 sündinud last. Vanematel paluti jälgida, kui palju nende lapsed vaatasid telerit kaheaastasena ning neli ka aastat hiljem.

Kui lapsed olid umbes 10-aastased, paluti nende õpetajatel hinnata laste matemaatilisi võimeid ja lugemisoskust, samuti muud klassitegevust, näiteks kui hästi nad suudavad keskenduda või teistega koostööd teha. Õpetajad hindasid ka sotsiaalseid suhteid, muu hulgas seda, kas lapsed olid ise agressiivsed või kiuslikud.

Keskmine telekavaatamise aeg nädala oli kaheaastastel 8,82 tundi ehk umbes 1,2 tundi päevas. Ameerika lastearstid soovitavad alla kaheaastastel lastel üldse mitte telekat vaadata lasta ning üle kaheaastastel vaadata telerit mitte rohkem kui kaks tundi päevas.

Iga teleri ees veedetud lisatund seostus seitsmeprotsendilise langusega klassitegevustes osalemises, kümme protsendi võrra suurema tõenäosusega langeda kiusamise ohvriks, 13 protsenti väiksema sportliku aktiivsusega nädalavahetustel, üheksa protsenti suurema karastusjookide tarbimisega ning viieprotsendilise kehamassi indeksi suurenemisega.

Kuigi telerivaatamine võib lastele ja täiskasvanutele ka kasulikke teadmisi anda, peaksid lapsevanemad Pagani sõnul teadlikud olema liigse telerivaatamise võimalikest sotsiaalsetest ja akadeemilistest tagajärgedest. «Aeg, mil lapsed teleka ees istuvad, on aeg, mil nad ei tegele millegi muu arukaga,» ütles ta, ning lisas: «Lastel on vaja aega nii oma sotsiaalsete oskuste kui ka muude tegevuste arendamiseks.»

Tagasi üles