Merimetsa haigla ühe patsiendi ema süüdistab raviasutust hoolimatus käitumises nii patsientide kui ka nende lähedastega, haigla kinnitusel käitus kurtja ise ebaadekvaatselt.
Ema süüdistab haiglat tütre välja viskamises
19-aastane Darja viidi Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikusse kollatõvediagnoosiga 7.oktoobril, kirjutab venekeelne Postimees. Ajalehe poole pöördunud ema Jelena ei salga, et tema lapsel on probleeme narkootikumidega.
«Kuid haiglas ei teinud ta midagi halba. Ta käitumine oli täiesti normaalne,» rääkis naine. Teisel päeval läks ema tütart vaatama ning Darja tuli kolmandalt esimesele korrusele emale vastu, haiglatöötajad nägid seda, kuid midagi ei öelnud. Küll aga aeti Darja kolmandal päeval ema sõnul haiglast välja, kuna ta olevat rikkunud režiimi.
«Kuidas nii saab juhtuda? Keegi ju ei öelnud talle, et ta ei või palatist lahkuda? Aga ravi? Seda talle piisavalt ei pakutud. Meile ei antud isegi mitte ühtegi dokumenti tema analüüside vastuste kohta,» on ema pahane. Naine pöördus selgituse saamiseks haiglasse ning kurtis, et arst Nele Rasmann käitus temaga jämedalt, ähvardas kutsuda turvatöötaja. «Ma ütlesin, et ei talu sellist ebaviisakust ja pöördun meediasse. Sain selle peale vastuse, et võin teha, mida soovin,» sõnas naine. Vestluse juures olnud haiglatöötaja, kelle nime naine ei tea, olevat aga öelnud, et «ravige ise oma narkomaani».
Raviarst Nele Rasmanni sõnul Darja hospitaliseeriti ägeda nakkusliku maksapõletiku tõttu. Haiglasse võtmisel tehti täpsustavad analüüsid, osa vastuseid sai valmis samal päeval, osa vastuseid oli veel töös.
«Darjal olevat kodus olnud palavikuepisood, haiglas oli tema kehatemperatuur normis ning kaebused olid vaid narkootikumide võõrutusnähtude kohta,» rääkis arst.
Tema sõnul jälgitakse narkosõltlaste puhul haiglarežiimi eriti täpselt, et neil ei tekiks võimalust narkootiliste ainete tarbimiseks. «Lisaks on narkootikumidest loobumine antud juhul ravivõte: lõppeb maksa kahjustava aine tarbimine,» rõhutas ta.
Kuna Darja viibis nakkuskliinikus teist korda, siis nõue osakonnast personali teavitamata mitte väljuda ei saanud olla tema jaoks teadmata. «Režiimiga tutvumist on ta kinnitanud haigusloos ka allkirjaga,» ütles arst.
8. oktoobril oli patsient osakonnast ära ligi tund aega. «Järgmisel päeval küsisin temalt aru osakonnast ärakäimise kohta, mille peale Darja hakkas vanduma, ütles, et see pole vangla, et osakonnast väljuda ei tohiks ning et tema tahab koju minna,» rääkis arst. Rasmanni sõnul oli esialgne plaan lubada neiu koju päev-paar hiljem, kui kõik analüüside vastused oleks laekunud. «Nüüd vastu tulles patsiendi soovile lahkuda ja arvestades tema haiglarežiimi pidamisega mittesoostumist, kirjutati Darja koju,» rääkis arst. Neiule anti kaasa soovitused loobuda narkootikumidest, sigarettidest ja alkoholist. Arsti sõnul öeldi haigele, et väljavõte läheb järgmiseks nädalaks E-tervisesse (kui vereanalüüside lõplikud vastused on kohal) ja siis tuleb perearsti juurde minna.
Ema ei leppinud olukorraga
Antud lahendusega ei olnud nõus patsiendi ema, kes paar tundi pärast patsiendi haiglast lahkumist helistas ning rääkis telefonis arsti sõnul niivõrd ebaviisakalt, et kõnet ei olnud võimalik jätkata. «Edasi tuli patsiendi ema haiglasse kohale, kus uuesti jätkas nõudmist, ähvardamist ja karjumist. Nõudis kohe analüüside-uuringute vastuseid, ähvardas lapse tervise eest kogu vastutuse minule panemisega jne,» meenutas arst vestlust. Ta kinnitas, et emale öeldi, et väljavõte haigusloost läheb E-tervisesse, kus sellega saab detailselt tutvuda nii perearst kui patsient. Vestlus toimus isolatsiooniosakonna koridoris, kogu tööl oleva personali silme all ja kuuldeulatuses ning seda kuulis ka osakonna valveõde. «Ebasündsa käitumise ja karjumise tõttu paluti sellel inimesel osakonnast lahkuda, mille peale naisterahvas muutus lausa füüsiliselt agressiivseks, nii et valveõde kutsus välja turvafirma,» rääkis arst.
Rasmanni sõnul hindab ta enda käitumist vaoshoituks ja igati korrektseks. «Täiesti kindlasti ei soovitanud ma tal oma narkomaanist tütart ise ravida, eriti arvestades asjaolu, et Darja on üles kasvanud lastekodus ning alles täiskasvanueas oma emaga uuesti suhtlema hakanud,» sõnas arst.