Avalik elustamisaparaat on vähemalt korra kasutust leidnud

Elustamisaparaat Aura keskuses. Illustratiivne foto. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Mitmetesse kaubanduskeskustesse, spordihallidesse ja ametiasutustesse on paigaldatud elustamisaparaadid, mis on vähemalt ühel juhul ka rakendust leidnud.

Eesti Olümpiakomitee eestvedamisel ja Eesti Kultuurkapitali rahastamisel said selle aasta algusel  näiteks kümme Eesti spordikompleksi endale elustamisaparaadi AED (Automated External Defibrillator) ehk defibrillaatori.

AED elustamisaparaate on paigaldatud Eestis lisaks spordihallidele ka kaubanduskeskustesse, tehastesse, riigiametitesse, ülikoolidesse, haiglatesse, hambaarstikabinettidesse. Samuti on elustamisaparaat näiteks Prangli saarel, kuhu pääsemine võtab aega.

AED-aparaadid paigaldanud ettevõtte AB Technology OÜ diagnostikasektori juhataja Ilmar Kelder ei soovinud täpset paigaldatud aparaatide arvu öelda, kuid tema sõnul on tegemist marginaalse osaga ning aparaadid võiksid palju rohkem levinud olla.

«Meie teada on aparaati kasutatud vähemalt ühel juhul,» selgitas Kelder. Aparaati kasutati kaubanduskeskuses, kust kiirabi patsiendi edasi haiglasse viis. Tema seisundi kohta Kelderil andmed puuduvad, kuid aparaadi kasutamisega said aitajad hästi hakkama.

AED elustamisaparaat on abivahend, mida kasutatakse kannatanu elustamiseks südame äkksurmast. Kõige efektiivsem viis süda uuesti rütmi saada on kiire elektrišokk, mille annab elustamisaparaat. Iga minutiga elektrišokini langeb elustamisvõimalus umbes 10 protsenti.

AED elustamisaparaadid on lihtsasti kasutatavad eestikeelsete häälkäskluste järgi. Aparaati võib kasutada ka erihariduseta inimene. Kohtades, kus on AED olemas, on vaja teosta kolm põhilist sammu: avada kaas (aparaat käivitub ja hakkab jagama häälkäsklusi), asetada elektroodid patsiendile ning vajutada nuppu. Aparaat töötava südamega inimesele šokki ei anna.