Arst: Eesti mees vajab soospetsiifilist terviseprogrammi

Pildil meestearst Margus Punab. Foto: Sille Annuk / Postimees

Meestearst Margus Punab arvab, et Eesti meeste keskmise eluea kasvu pidurdab soospetsiifilise terviseprogrammi puudumine, nt eesnäärmevähi skriining.

«Eesti meeste keskmine eluiga on kännu tagant liikuma saanud – see tõuseb,» teatas täna Tallinna ülikoolis isadepäevale pühendatud konverentsil «Kuidas saada isaks?» meestearst Margus Punab.

Ta nentis, et kuigi Eestis on mitmed naiste soospetsiifilised terviseprogrammid, siis pole ühtegi meestele suunatud soospetsiifilist programmi. Samas on Eestis eesnäärmevähki suremuses maailmas esimesel kohal. Eesnäärmevähi avastamine kasvab siin 15 protsenti aastas. «Meil on epidemioloogiline situatsioon,» tunnistas Punab.

Meestearst selgitas, et eesnäärmevähk on üldjuhul hästi ravitav haigus. «Eesti probleem on selles, et 30–40 protsenti haigusest avastatakse metastaatilises seisus, kui patsient elab veel kuni 5 aastat. Rootsi mees elab Eesti mehest 8,7 aastat kauem – selle üks põhjus on eesnäärmevähi hiline avastamine,» rääkis Punab.

USAs avastati 2007. aastal metastaatilises seisus vaid 1 protsent juhtudest, samas kui Eestis oli see  30–40 protsenti. «Oleme USAst väga kaugel. Eesnäärmevähk on olnud tähelepanu alt väljas olev haigus,» sõnas Punab.

«Eestis on aastas eesnäärmevähi haiguse juhte rohkem kui rinnavähki ja emakakaelavähki kokku,» kinnitas Margus Punab ja lisas: «Rootsis on skriiningu tulemused väga head, paremad kui emakaelavähil ja suure tõenäosusega paremad kui rinnavähil. Küsimus on selles, kuidas Eesti meest arsti juurde saada, sest Eesti mehe ühe visiidi vastu külastab naine arsti 1,7 korda.»