Konnasilmadest ja soolatüügastest on saanud trendihaigus

Soolatüüka võib saada põgusast kokkupuutest nakkusega ning eriti vastuvõtlikud on nõrga immuunsüsteemiga ja kuiva nahaga inimesed. Foto: Liis Treimann

Eestis laialt levinud nahamoodustised nagu konnasilmad ja soolatüükad on tüütud ning nõuavad tihtipeale arsti sekkumist.

«Tüügaste või konnasilmadega patsiendid käivad meie juures ülepäeviti. Enamasti tullakse laserravi tegema põhjusel, et ükski teine ravimeetod pole aidanud,» ütles laserravi keskuse Vitaclinica dermatoveneroloog Mare Aarne, kelle kinnitusel on tegemist väga levinud probleemiga.

Põhja-Eesti regionaalhaigla nahahaiguste osakonna õde Inga Pardel sõnas, et soolatüügastega on rohkem hädas noored, konnasilmadega aga vanemad inimesed. «Tüükaid esineb inimestel väga palju, võiks isegi öelda, et praegu on see täitsa trendihaigus,» sõnas Pardel. Tema kogemuste kohaselt esineb konnasilmi umbes 20 vanemal inimesel sajast ning soolatüükaid 50–60 noorel sajast.

Iseenesest ei tarvitse konnasilmade ja tüügaste esinemine nahal olla suur probleem, kuid mõlemad on tülikad, võivad olla valulikud ning nende ravi nõuab pühendumust. «Mõned on meil oma tüükaid või konnasilmi käinud ravimas kahe- kuni neljanädalaste vahedega kaks aastat järjest. Ravi võib tõesti olla väga tülikas ja pikk,» nentis Pardel.

Konnasilmad ja tüükad näevad sarnased välja, mistõttu on õige ravi saamiseks oluline kindlaks teha, kummaga on tegu. Konnasilm ehk klaav on ümara kujuga naha sarvkesta paksend, mis ei nakka, kuid on valulik. Tüükad on healoomulised kasvajalised moodustised nii nahal kui ka limaskestadel, mis ei ole üldjuhul valulikud, kuid on see-eest nakkavad – tüükaid põhjustab inimese papilloomiviirus (HPV).

Viirusest põhjustatud tüükad

Kõige sagedamini esineb harilikke tüükaid ehk nn soolatüükaid, mis ilmuvad labakätele, sõrmedele ja varvastele kas üksikult või grupis. Samuti esineb jalataldade tüükaid, mis on sageli valulikud ja alluvad raskesti ravile. Immuunpuudulikkusega inimestel võib esineda ka limaskesta tüükaid huultel ja limaskestadel ning genitaaltüükaid suguelunditel.

Nakatunud alaga otseselt kokku puutudes võivad tüükad teisi inimesi nakatada või levida ühelt jäsemelt teisele. Tüügastele on eriti vastuvõtlikud nõrga immuunsüsteemiga inimesed. Tüügaste tekkimiseks peab nahapinnal olema mikrotrauma.

«Soolatüükaid tekitav viirus tungib katkisest nahast läbi, liigub agressiivselt pealisnaha põhjakihti ja hakkab seal paljunema. Sageli inimesed ei teagi, et on nakkuse saanud ja siis ühel hetkel avastavad, et oi, mis mul siin on,» tõdes Aarne.

Soolatüügastega on sageli hädas inimesed, kellel on väga kuiv nahk. «Kuival nahal on lõhed, mida inimene palja silmaga ei näegi. Viirus aga tungib neist lõhedest sisse,» selgitas ta. Aarne sõnul peaks soolatüükaga kindlasti hoiduma terekätt andmast. Viiruse võib saada igalt poolt, nii bussis käsipuust kinni hoides kui ka näiteks sõbra taskurätikut kasutades.

Soolatüükaid esineb Aarne sõnul väga sageli ka lastel, kes on lasteaias või koolis eakaaslastega kaelakuti koos, ent neil kaovad need tihti iseenesest. Tüükad võivad mõne aasta jooksul täiskasvanutelgi ise ära kaduda, kuid ei pruugi. Kuna need näevad inetud välja ja võivad teinekord ka valu põhjustada, on soovitatav raviga kohe alustada.

Jalataldade tüükad saab suure tõenäosusega külge spordiklubidest ja spaadest. «Riieteruumis peab kandma plätusid või jalge alla panema väikese kilekoti, kuna seal käiakse ju välisjalanõudega,» ütles Aarne. Duširuumist tavaliselt nakkust ei saada, kuna seal on voolav vesi, suurem on oht riietuskappide juures.

«Olen ka patsientidele rääkinud, et ärge käige oma isiklikus korteris või majas paljajalu. Ükskõik, kui puhtad need ruumid ka ei ole, tullakse sinna ikka välisjalanõudega ja infektsiooni võib vabalt saada ka põrandalt,» toonitas Aarne.

Kitsaste kingade süü

Vanemaid inimesi kimbutavad konnasilmad, mis tekivad nahale kestva rõhumise tagajärjel. Rohkem on need levinud naistel ebasobivate jalatsite kandmise tõttu – kingad on kas liiga kitsad või liialt kõrge kontsaga, mistõttu toetub kogu keha raskus päkale. Suure surve tõttu kasvatab nahk kaitseks sarvkihi.

«Tegemist võib olla süütu nahapaksendiga, kuid kui nahapaksendi keskele tekib tundlik kollakat värvi punnitaoline kork, siis on see konnasilm,» ütles Aarne. «Vahel võib konnasilma ümbrus punetada, eriti diabeedihaigel, kellel on nõrk immuunsüsteem,» märkis arst. Kõige sagedamini tekib konnasilm talla alla ja varvastele, harvem varvaste vahele.

Viimasel puhul tekivad need tavaliselt neljanda ja viienda varba vahele, kus on sageli ka nahaseen. «Neljas ja viies varvas on tavaliselt liiga tihedalt teineteise vastu surutud,» põhjendas Aarne. Kui konnasilm varvaste vahele tuleb, ei tasu seda ise torkida. See on õrn piirkond ja õiget abi oskab anda vaid arst.

Pardeli sõnul esineb konnasilmi ka trennipoistel, kellel on tugev surve varvastele ja kannale. «Ravi võtab palju aega ning selle ajal ei tohiks jalg liigset koormust saada,» toonitas ta.

Teinekord on keeruline aru saada, millise moodustisega ikkagi tegemist on. Et aru saada, tuleb sellelt pealmine kiht vastavate plaastrite, koorivate jalavannidega või kirurgiliselt maha koorida. «Kui pealtkooritava kihi alt tuleb nähtavale punjas korkjas moodustis, on tegemist konnasilmaga, kui pisikesed täppverevalumid, siis viirustüükaga. Kui kumbki ei ilmu nähtavale, on tegemist süütu nahapaksendiga,» õpetas Aarne. «Konnasilm on sageli valulik, kuna selle paks keskosa surub nagu rõhknael nahas olevatele närvilõpmetele, mistõttu tekib valuaisting.»

Pikaajaline ravi

Nii tüükaid kui ka konnasilmi saab lasta nahaarstil eemaldada küroteraapia ehk lämmastiku- ehk külmaravi abil. Konnasilmade puhul võib ravi olla pikaajalisem, kuna vanematel inimestel on nõrgem immuunsüsteem ja vaja võib minna ka ortopeedilist sekkumist.

«Kui kantud on normaalseid jalatseid, mis ei ole pigistanud ega kõrge kontsaga, tuleks igaks juhuks pöörduda ortopeedi poole, kes vaatab jalatoestust ja otsustab, kas jalgu on vaja ortopeediliselt korrigeerida või mitte,» rääkis Aarne. «Ortopeedide juurde on väga pikad järjekorrad, seni võib apteekri soovitusel endale valida sobivad sisetallad, mis ei lase teatud talla piirkondadel nii tugeva surve all olla.»

Apteegis on müügil silikoonplaastrid, mida nimetatakse ka konnasilmarõngasteks. Tänu neile ei tekita konnasilm enam valuaistinguid. Lisaks võiks igal õhtul teha kümneminutilisi eeterlike õlidega jalavanne. Apteekrid soovitavad kasutada Gehwoli konnasilmatinktuuri, mis leevendab ja võtab ära valu ning pehmendab nahka.

Kodune abivahend on ka naha koorimine, milleks sobivad hästi salitsüülhapet sisaldavad plaastrid, näiteks Urgo konnasilmade raviplaastrid. «Kui apteegiravi ehk õiged tallatoed, plaastrid, jalavannid, koorivad geelid või salvid ei aita, tuleb siiski ortopeedi juurde pöörduda. Ortopeed koorib nahamõhnalt kollase kihi maha ja paneb õige diagnoosi, eemaldab kirurgiliselt klaavuse ning vajadusel ravib ka kolde kõrvale tekkinud uurised,» lausus Aarne.

Salitsüülhappe plaastreid ja vedelikku saab inimene ise kodus kasutada ka jalatalla ja harilike tüügaste raviks. Dermatoloogid kasutavad tüügaste raviks vedela lämmastikuga külmutamist (–196 ºC), harvem soolatüügaste kõrvetamist ja laserravi.

Aarne peab neist efektiivseimaks ja valutuimaks laserravi. Külmutamine on valulik, kuna seda tehakse ilma tuimastussüstita ja sageli peab tegema mitu protseduuri. Pärast protseduuri kulub mitu kuud, enne kui nahk täielikult paraneb.

«Oleme saanud tagasisidet, et kui kodus üks õhtu enne külmutamist vereurmarohtu kasutada ja teha jalavanni koos sooda ja meresoolaga, siis toob see leevendust ja külmaravi on vähem valulik ja toime kiirem,» rääkis Pardel.

Ta lisas, et soolatüügastest on võitu saadud ka ainult rahvameditsiini abiga, kuid paranemine sõltub sellest, kus piirkonnas ja kui palju tüükaid jäsemetel on.

Arstide sõnul on äärmiselt oluline kannatlikkus ja järjekindel ravi.

Laserravi ja krüoteraapia hinnad

Põhja-Eesti regionaalhaiglas on nii tasuta kui ka tasuline vastuvõtt. Patsientide tasulises vastuvõtus on tüükaravis kasutatava krüoteraapia hinnad järgmised:

•    1–5 moodustist 11,25 eurot

•    5–10 moodustist 13,50 eurot

•    üle 10 moodustise 16,20 eurot

Vitaclinicas maksab ühe tüüka eemaldamine 41 eurot, iga järgmine aga 22 eurot. Laserravi protseduur kestab ligikaudu viis minutit.