/nginx/o/2008/09/05/71671t1h06f4.jpg)
Meditsiiniuudised ostis aprilli alguses ühel tavalisel tööpäeva hommikul Tallinna keskturult hulga illegaalseid Vene retseptiravimeid, mis maksid märksa vähem kui analoogid apteegis.
Keskturul lokkab illegaalsete Vene retseptiravimite äri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljast kontrollitud ravimist kaks pakendil märgitud toimeainet ei sisaldanud, üks ravim oli aga selline, mida Eestis legaalselt ei müüdagi, kirjutab mu.ee.
Kui seadusliku ravimimüügivõrgu ehk hulgimüüjate ja apteekide müüdava kauba kontrollimine on ravimiameti esmane ülesanne, siis tegevusloata müügikohtade seirega peab tegelema politsei. Samas pole väikeses koguses ravimite müüjate kõrvaldamine politsei jaoks prioriteet, samuti on argumendiks vähene mõju tervisele.
Tallinna kiirabis ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) praktikas pole eluohtliku mürgistuse või surmaga lõppenud juhtumeid illegaalsete ravimite tõttu tõepoolest ette tulnud. Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul ei tähenda see aga, et need rohud ei kujuta inimeste tervisele tõsist ohtu.
EKEI arst-toksikoloogi Mailis Tõnissoni sõnul on võimalik, et surmaga lõppenud illegaalsete ravimite tarvitamise juhtusid pole lihtsalt avastatud - näiteks vanemaid inimesi tavaliselt lahkamisele ei saadeta.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Harrys Puuseppa sõnul kontrollib korrakaitsepolitsei Tallinna turge pisteliselt ning konkreetse info põhjal, kuid kahjuks leidub ka inimesi, keda on väärteo korras trahvitud, kuid ebaseadusliku müügiga nad lõpparvet pole teinud.
Kui organiseeritult illegaalsete ravimite müügiga tegelevaid gruppe võib Põhja politseiprefektuuri narkokuritegude talituse juhi Kaido Kõplase hinnangul olla Eestis vaid kaks-kolm, siis enamasti tegutsevad turgudel üksiküritajad, kes toovad ravimeid üle Eesti-Vene piiri lubatud koguses.
Venemaa ajakirjanduse mõne aasta taguste andmete põhjal on üle kümnendiku sealsetes apkteekides müüdavatest ravimitest võltsitud - need ei pruugi toimetainet kas üldse sisaldada, sisaldavad seda vales koguses või sisaldavad muid potentsiaalselt ohtlikke aineid.
Ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irsi sõnul on illegaalsete ravimite koostise uurimine ebaproduktiivne tegevus ja ressursi raiskamine, mistõttu nemad nende ravimite koostist, mis politsei neile määratlemiseks saadab, ei analüüsi.
«Kui hakkame neid ravimeid massiliselt analüüsima, annab see vastupidise signaali. Kui öelda, et 90 protsenti ravimitest sisaldaski seda, mis karbi peale oli kirjutatud, siis tekib tunne, et tegu on päris heade ravimitega,» selgitas ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irs.
Meditsiiniuudiste ostude kohta ütles Irs, et nende seas on antibiootikume, mida inimesed kasutavad sageli olukorras, kus neist pole mingit abi loota.