/nginx/o/2013/11/07/2604538t1h6dd8.jpg)
Kuigi enamik usub, et köha on külmetushaiguse tunnus, siis mõnikord võib seda põhjustada hoopis mingi muu haigus. Seega ei pea ravima mitte köha, vaid haigust, mis selle tekitas.
Pikaajaline köha võib viidata seedehädadele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sageli põhjustab köha viirusnakkus. Kui see aga pikka aega püsib – kaks kuud või pool aastat -, tuleb teha põhjalikke uuringuid, et jõuda selgusele, mis pikaleveninud köha põhjustab,» rääkis Ida-Viru keskhaigla tuberkuloosiosakonna juhataja ja kopsuarst Veronika Iljina.
Ta lisas, et isegi kui perearst ei kuule kopsudes midagi halba, ei tähenda see veel, et mingisugust patoloogiat pole. Arsti sõnul võivad köha põhjuseks olla mitmesugused haigused, mis ei teki alati viirusnakkuse tõttu. «Köha võib viidata algavale bronhiaalastmale, mis võib tekkida igas vanuses. Köhahoog võib olla tingitud rohtude, nt südameravimite manustamisest,» tõi ta näiteid.
Täiskasvanutel võib köha olla seotud seedetrakti häiretega, näiteks reflukshaiguse korral tekib maosisu tagasiheite tõttu söögitoru limaskesta põletik. Selle tagajärjel vaevavad inimest kõrvetised, mis põhjustavad köha.
Hingamisteid kahjustavad ka atüüpilised mikroorganismid, nt kopsuklamüüdia, kopsumükoplasma ning läkakoha tekitaja bakter Bordetella pertussis. «Sel juhul võibki tegu olla pikka aega kestva jääkköhaga. Ja sel juhul ei ole mõtet teha mitu kuuri antibakteriaalset ravi, piisab ühest, kõik teised ei ole enam efektiivsed. Tuleb lihtsalt manustada ärritust leevendavaid preparaate,» rääkis arst.
Pikemalt loe Põhjarannikust.