Süüria lastehalvatustõve puhang võib ekspertide hinnangul ohustada ka Euroopat, kus tänapäeval haigust ei esine.
Lastehalvatustõve puhang Süürias võib ohustada Euroopat
Ajakirjas «Lancet» kirjeldavad kaks Saksamaa arsti, et lastehalvatustõve puhang Süürias võib ohustada lähedal asetsevaid maid, kirjutab BBC. Kuna 200 nakatunud inimesest vaid ühel tekib halvatus, siis võib minna aastaid enne, kui puhangut reaalselt märgatakse.
Tübingeni ülikooli professor Martin Eichner selgitas, et enamikus Euroopa riikides on kasutusel inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiini (IPV), mitte haigustekitajaid sisaldav suukaudne tilkadena antav vaktsiin (OPV). Seda seetõttu, et viimane võib harvadel juhtudel põhjustada haigestumist. IPV on küll väga efektiivne, kuid see ei anna samaväärset kaitset nagu OPV. Vaktsineeritute hulk peab olema väga suur. Näiteks Austrias ja Ukrainas, kus vaktsineeritute hulk ei ole piisav (vastavalt 83 ja 74 protsenti), võib viirus levida Süüria põgenike tõttu.
Readingi ülikooli professor Benjamin Neumann ütles, et Euroopal on risk just seetõttu, et kasutame inaktiveeritud vaktsiini.
Süüria on teatanud 22 lapsest, kellel seda haigust kahtlustati. Neist kümne puhul on haigus kinnitust leidnud. 12 veel uuritakse. Kaks last ei olnud saanud kõiki vaktsiini doose.
Tänu järjepidevale vaktsineerimisele esineb lastehalvatust tänapäeval endeemilisena vaid kolmes riigis: Afganistanis, Nigeerias ja Pakistanis.
Eestis ei ole viimaste aastate jooksul registreeritud ägeda lõdva halvatuse juhte. Viimased poliomüeliidi haigusjuhud esinesid Eestis 1961. aastal.
Poliomüeliidi vastu hakati terviseameti kinnitusel vaktsineerima lapsi alates 1959. aastast. Immuniseerimiskava raames vaktsineeritakse Eestis kõiki lapsi poliomüeliidi vastu tasuta.
2011. aastal jäi esimest korda üle aastate kuni 2-aastaste laste poliomüeliidi vastase vaktsineerimise tase Eestis veidi alla WHO poolt nõutava 95 protsendi taseme.