/nginx/o/2013/11/08/2609404t1h936c.jpg)
Uuest aastast pannakse piirkondadesse, kuhu viimasel ajal on kolinud rohkem inimesi, tööle viis uut brigaadi ja rajatakse kolm baasi. 2015. aastal lisandub veel seitse brigaadi ning uued baasid tulevad Harjumaale Sauele, Pärnumaale Häädemeestele ja Järvamaale Mäosse. Lisabrigaadid hakkavad tööle Tallinna kesklinnas ja Haaberstis, Valgas, Tartus ja Lääne-Virumaal Tapal.
«Kiirabireformi esimese lainega 2014. aastal tulevad uued brigaadid kohtadesse, kuhu on palju inimesi kolinud või kus on maakonna sees toimunud tõmbekeskuse muutumine,» selgitas terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe. Ta tõi näiteks Järvamaa, kus Türi linna ja valla ühinemise tõttu olukord muutus.
«Ühinemine oli tükk aega tagasi, aga meil polnud suutlikkust sellele reageerida,» tunnistas Kaljumäe. Nii rajatakse järgmisel aastal uued kiirabibaasid Türile, Tartusse Annelinna ja Harjumaale Jürile. Uued kiirabibrigaadid hakkavad tööle Tallinnas Lasnamäel, Haaberstis, Harjumaal Jüris, Järvamaal Türis ja oma brigaadi saab Jõgeva, kus seni kasutati Tartust laenatud kiirabibrigaadi.
Kaljumäe sõnul lähtuti brigaade ja baase planeerides sellest, kuidas muutub Eesti tervishoiusüsteem tervikuna, kusjuures arvestada tuli muudatustega nii perearstisüsteemis kui ka haiglate ümberkorraldustega. Kui praegu püütakse Eesti aktiivravihaiglates tagada ööpäevane valvering kõigil erialadel, siis lähiaastatel võib olukord muutuda.
«Kui haigla enam ei suuda tagada erakorraliste patsientide ööpäevaringset vastuvõttu, siis tähendab see kiirabi jaoks vältimatult, et sellest piirkonnast tuleb hakata haiglaravi vajavaid patsiente hospitaliseerima kaugemal olevasse haiglasse,» rääkis Kaljumäe. Seetõttu kiirabi hõivatus ehk teenuseaeg suureneb ja täiendava brigaadi töölepanek on sellises olukorras sageli vältimatu.
«Selleks et esmatasandil suurendada teenuse osutamise võimekust, on väga mõistlik mitme erineva teenusega perearstikeskuste võrgustiku loomine, kuid see omakorda võib kaasa tuua selliste teenuste mõningast kaugenemist patsiendist,» tõdes Kaljumäe.
Muudatus omakorda annab kiirabile tööd juurde. Praegu töötab arst 54 kiirabibrigaadist kolmeteistkümnes, vahelduvalt sõidab arst veel paaris-kolmes. Kui muuta töökorraldust nii, et häirekeskus saaks valida, mis kutsed suunata täitmiseks arstibrigaadile ja mis õebrigaadile, siis Kaljumäe sõnul tuleks arstibrigaade paigutada oluliselt rohkematesse baasidesse üle terve Eesti kui seni.
«Küsimus ei ole kindlasti rahas, kuid isegi pooltesse baasidesse arstibrigaadi lisandumine eeldab sadakonda arsti,» sõnas ametnik. Ta möönis, et kaugemalt kohale sõitev arstibrigaad võib jääda hiljaks, ning selle vältimiseks tuleks igal juhul esmalt kohale saata õebrigaad.
Kaljumäe sõnul on kiirabiteenust alates 1990. aastatest kavandatudki nii, et õebrigaad suudab haiglaeelsel etapil seda osutada.
«Mitte miski ei viita sellele, et piirkondades, kus arstibrigaade ei ole viimase 7–8 aasta jooksul olnud, oleks teenuse kättesaadavuse või kvaliteediga midagi lahti,» kinnitas ta.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)