Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kliinilise meditsiini instituut osaleb rahvusvahelises teadusprojektis CHROMED, et testida uudset kodumonitooringu lahendust. Uuringu peaeesmärk on parandada KOKi põdevate haigete elukvaliteeti.
Kopsuhaiged kaasatakse erilisse rahvusvahelisse uuringusse
Teadusprojekti käigus analüüsitakse ja hinnatakse kroonilisi hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi põdevate eakate tervist ja haiguskäitumist, milleks kasutatakse kodust jälgimissüsteemi.
Haigetele õpetatakse, kuidas mõõta kodus iseseisvalt hingamise võimekust ja südame tegevust, kuidas täita küsimustikke terviseseisundi kohta, ja kuidas saadud tulemused internetis arstidele saata.
Suuremahuline rahvusvaheline uuring keskendub erinevate koduste võimaluste efektiivsuse ja kasutajasobivuse hindamisele nende krooniliste haigusseisundite puhul, mis on enamlevinud eakatel inimestel, ja mis oluliselt mõjutavad nende elukvaliteeti. Uuringusse kaasatakse haigeid, kes põevad KOKi (kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust) koos kaasuva südame-veresoonkonna puudulikkuse või uneapnoega.
Üheksa kuud kestev uuring viiakse läbi 300 patsiendiga viiest Euroopa riigist: Eestist, Suurbritanniast, Rootsist, Hispaaniast ja Sloveeniast. Uuringusse oodatakse osalema üle 60-aastaseid patsiente.
«Patsiendid peavad iga päev kopsude ja hingamisteede aparaadiga tegema paariminutilise hingamistesti ning lisaks täitma arvutis küsimustikud neid puudutavate haiguste seisundi kohta,» rääkis TTÜ kliinilise meditsiini instituudi turundus- ja kommunikatsioonijuht Mariliis Sepper. «Kui keskjaam annab häiresignaali, siis võtavad meie kaastöötajad patsiendiga kohe ühendust, et leida probleemidele lahendus. Seega on uuritavate patisentide üle järelevalve kogu aeg olemas.»
Mariliis Sepper TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory e-tervise laboris. Foto: Peeter Langovits
Teadusprojekt on praegu alles algfaasis – kestab värbamisprotsess. Hetkel on oma nõusoleku uuringus osalemiseks andnud 15 patsienti. Kokku värvatakse Eestist uurimisgruppi 78 patsienti, kuid Sepperi sõnul kõik uuringus osalejad koju masinaid ei saa – pooled värvatakse kontrollgruppi, kes annavad oma tervisest ülevaate igapäevaselt täidetavate küsimustikega. «Enne teeme kõigile patsientidele haigusega seonduvad vajalikud uuringud ja alles seejärel saame neile pakkuda võimalust osaleda uuringus,» ütles Sepper.
Uuringu lõppedes kogutakse saadud andmed kokku, analüüsitakse ning hinnatakse tulemuslikkust. Uuringu tulemused avaldatakse nii rahvusvahelises kui ka Eesti teaduskirjanduses.
Neli miljonit eurot
Projekti käigus kasutatakse spetsiaalselt selleks uuringuks loodud infotehnoloogilist platvormi, millega saab terviseinfot koguda ja seda analüüsida patsiendi koju pandud aparatuuri kaudu. Projekti maksumus on ligi neli miljonit eurot.
Projekti kaugemaks ja peamiseks eesmärgiks on tõsta eakate patsientide elukvaliteeti ja samas vähendada tervishoiukulutusi.
Sepperi sõnul saavad uuringust kasu mitmed osapooled. Eakad patsiendid võidavad kõige enam personaalsest kodusest jälgimisest, kuna online-terviseinfo jõudmine uuringukeskusesse tagab pideva ja õigeaegse terviseandmete analüüsi ja hinnangu.
Meditsiinitöötajad saavad aga patsientide koduse jälgimise kaudu lihtsustada ja tõhustada arsti, õe ja patsiendi vahelist suhtlust, mis vähendab patsientide tarbetuid visiite polikliinikusse või haiglasse, samas võimaldab nõustada patsiente ka siis, kui nad oma kodust ei lahku.
Ka ettevõtted saavad kasulikku kogemust, kui hindavad infotehnoloogiliste lahenduste ajakohasust ning täiendavad vajadusel väljatöötatud IT-platvorme. Teadusasutused saavad aga koguda kasulikku infot nii uurimis- kui arendustööks.
Sepper lisas, et ka tervishoiukorraldusele on e-terviseinformatsioonist suur kasu, nimelt aitab see tõsta krooniliste haigete jälgimise kvaliteeti ja mahtu, millega on võimalik tervishoiukulusid oluliselt kokku hoida, kuna teenus on mõeldud patsientidele kodus kasutamiseks.
Kodumonitooringu aparaati saab edaspidi uudistada 12. novembril avatud TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory e-tervise laboris. Samuti saab seal tutvuda näiteks tehisneeru toimimisega, ja kognitiivse-rehabilitatsiooni platvormiga, mis on abimeheks patsientidele, kes taastuvad ajuinsuldist või ajutraumast.
Kes soovivad uuringus osaleda, võivad ühendust võtta Mariliis Sepperiga, kirjutades: mariliis.sepper@ttu.ee