Minister tõrjub hooldajate süüdistusi

Illustratiivne foto.

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Hooldusravi osutajad muretsevad, et sotsiaalministri eelnõu kohaselt hakkaks hooldushaiglas 20 patsiendiga tegelema üks õde, mistõttu väheneb õendusabi kvaliteet. Sotsiaalminister Taavi Rõivas kinnitas, et tegemist oleks vaid miinimumnõudega ning seegi ei ole praegu veel kivisse raiutud.

Tervishoiutöötajad muretsevad, et sotsiaalministri määruse eelnõu kohaselt hakkab õendushaiglas 20 patsiendiga tegelema vaid üks õde. Kui praegu saab õde ühe patsienti kohta kulutada 115 minutit, siis tulevast aastast töötajate sõnul vaid 72 minutit.

Sellega halvendatakse tervisetöötajate hinnangul õendusabi kvaliteeti ja rikutakse streigi tulemusel sõlmitud kollektiivlepingut, milles lepiti kokku arstide ja õdede koormuse vähendamine nii, et ühe töötaja kohta on korraga vähem haigeid.

Rõivas: tegemist vaid miinimumiga

Hooldusravi osutajate ühendus (HOÜ) teatas, et sotsiaalministeerium väidab ekslikult, et täna töötabki õendushaiglates vaid üks õde 20 haige kohta. Tegelikult on ühenduse andmetel õdesid keskmiselt 20 patsiendi kohta 1,5.

Ida-Tallinna keskhaigla hooldusravi kliiniku direktori Eve Karmo sõnul on näiteks nende haiglas juba praegu keskmiselt kaks õde 20 patsiendi kohta, kuid haigekassa selle eest täismahus ei maksa.

«Sotsiaalminister Taavi Rõivas ja haigekassa ei ole kollektiivlepingu tingimusi senini täitnud. Arsti ja õe tööaja pikendamise ühe patsiendi kohta kinnitas sotsiaalminister oma määrusega alles septembri lõpus. Tööajale vastavat rahalist katet aga voodipäeva hindadesse lisatud ei ole, seetõttu ei saa haiglates koormust reaalselt vähendada,» seisab tervishoiutöötajate pressiteates.

Tervishoiutöötajate hinnangul on haiglates sageli tekkivate konfliktide peamine põhjus personali ajapuudus.

Ekstreemsus: üks õde 40 patsiendi kohta

Sotsiaalminister Taavi Rõivas selgitas esmalt, et üks õde 20 patsiendi kohta oleks miinimumstandard, mida hetkel pole hooldusravis üldse paika pandud. «Miinimumstandardis ei tohi näha maksimumi. Miinimumist rohkem on kindlasti lubatud ja pigem soovitatud. Rahastamine toimub teiste näitajate järgi,» väitis Rõivas, kelle sõnul soovivad ka hooldusravi osutajad ise, et kehtiks miinimumstandard. Milline see täpselt olema peaks, see on Rõivase sõnul läbirääkimiste küsimus ning midagi ei ole veel kivisse raiutud.

Üks õde 20 patsiendi kohta oleks Rõivase hinnangul alustuseks parem kui üldse miinimumnõude puudumine.  «Ekstreemsem näide – ühe õe kohta üle 40 patsiendi. Sellist asja ei tohiks tulevikus olla,» selgitas Rõivas lisades, et sääraseid näiteid on siiski vähe.

Kui aga miinimumnõuet tõsta nii, et kohustuslik oleks 1,5 või kaks õde 20 patsiendi kohta, siis tekiks paljudel asutustel Rõivase sõnul probleem ja mõni peaks ehk uksed üldse sulgema.

Rõivase sõnul on valearusaam see, et haiglatel, kus on õdesid rohkem kui miinimumnõue, tuleb neid koondama hakata. «Kuskilt ei koondata, vastupidi, need kes täna pakuvad alla miinimumi, peavad õdesid juurde palkama,» selgitas Rõivas.

«Kui vaatame hooldusravi rahastust järgmisel aastal, siis haigekassa eelarve eelnõu järgi on raha rohkem. Seal on võimalus nii õdede palgatõusuks kui ka selleks, et õdede koormust leevendada,» lisas Rõivas.

Haigekassa kinnitusel on õendusabi rahaliseks mahuks 2014. aastal planeeritud 23,2 miljonit eurot, mis on 11 protsenti suurem võrreldes 2013. aasta eelarvega. Eelarve kasvus sisaldub nii ravijuhu keskmise maksumuse kasv kui ka statsionaarse õendusabi kestuse pikenemine. Lisaks on planeeritud lisavahendid täiendavate teenuste osutamiseks, näiteks füsioteraapia, eriarsti konsultatsioon, uuringud.