:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2013/09/06/2304619t1h2dac.jpg)
Täna toimus Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) sügiskonverents, kus võeti luubi alla vähiravi ja piiriülene meditsiin.
Eesti ei ole patsientide piiriüleseks liikumiseks valmis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
25. oktoobrist on Eesti inimestel võimalus minna ravile kolmekümnesse Euroopa riiki ning saada sealse ravi eest hiljem Eesti haigekassalt kompensatsiooni, kuigi vastavate õigusaktide vastuvõtmine on riigikogus takerdunud.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet ütles tänasel konverentsil, et Eestis jõustuvad patsiendiliikumise direktiiviga seotud muudatused tuleval nädalal, kuna eelnõu on riigikogus kolmandal lugemisel.
Kui onkoloog Indrek Oro uuris Normetilt, kas ta arvab, et Eesti on piiriüleseks meditsiiniks valmis, tunnistas Normet, et me seda siiski ei ole. Samas võib Normeti sõnul ka eeldada, et esialgu väga suurt liikumist siiski ei tule.
«Soome kolleegidega oleme kokku leppinud, et enne pole mõtet hakata arutamagi, kui on vähemalt kahe aasta kogemus,» rääkis Normet.
PERHi juhatuse esimees Tõnis Allik nentis, et valmisolek vastu võtta patsiente väljastpoolt on oluline, kuid küsitavusi tekitab puhtfüüsiline võimekus. Alliku sõnul on nii Tallinna kui ka Tartu haiglatel puudu võimekusest teenindada kohalikke patsiente, kuid ta loodab, et probleemid lahenevad enne, kui patsientide piiriülene liikumine hoo sisse saab.
Ka nenditi, et haiglad võiksid anda parema ülevaate ravi tulemustest ja kvaliteedist.
«Me hetkel ei oska ennustada piiriülese meditsiini mõju,» nentis Normet, et ei tea, kuivõrd hakkavad Eesti patsiendid seda võimalust kasutama. Samuti pole selge ka see, kui populaarseks saavad kohalikud vähikeskused teiste maade elanike seas.
Pikad järjekorrad ajavad välismaale
Eesti Vähiliidu nõukogu liige Kaiu Suija tõi välja, et haige kaalub välismaale ravile minemist siis, kui kodumaal on pikad järjekorrad. Samuti siis, kui ravil on tõsised kõrvaltoimed ning kui patsient otsib uusi võimalusi. Patsiendid on välja toonud, et välismaale abi otsima ajendavad minema ka kommunikatsiooniprobleemid.
Seda otsust ei tehta siiski kergekäeliselt, kuna kaasnevad keeleprobleem ja kulud. Haigekassa rahastab ravi vaid Eesti hinnakirja alusel ning elukoha ja transpordi eest tuleb maksta ise.
Samas on Suija sõnul postiivne see, et laienevad valikuvõimalused ja paraneb pakutava ravi kvaliteet.
«Ma arvan, et patsiendid eelistavad siiski ravi saada Eestis, kui see on kvaliteetne ning patsiendid ei pea järjekorras ootama,» ütles Suija lisades, et ravijärjekorrad on meie meditsiinisüsteemis täna probleem.
Kui on näha, et patsiendid hakkavad väga palju pöörduma teistesse riikidesse, siis haigekassa ettepanekul saab kehtestada eelloa. Esialgu piiranguid siiski ei plaanita, sest Normeti sõnul piiravad inimest piisavalt välismaale ravile minekuga seotud kulud.