/nginx/o/2013/09/05/2291095t1h835c.jpg)
Täna, 20. novembril on ülemaailmne kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) päev, mistõttu tuletatakse meelde, et haigus on surma põhjustajate seas neljandal kohal.
Levinud kopsuhaigus on surma põhjuste seas neljandal kohal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arenenud riikides põeb kopsuhaigust ligi 10 protsenti elanikkonnast ning hetkel on KOK surma põhjuste seas 4. kohal. Põhiliseks riskigrupiks on keskealised mehed ja linnaelanikud ning haiguse levimus suureneb koos eaga. Ka Eestis põevad haigust kümned tuhanded inimesed, kuid arsti juurde haigust kontrollima jõuavad neist paraku vähesed.
Qvalitas Arstikeskuse pulmonoloogi Elga Mesimaa sõnul on KOK haigus, mille korral sisse- ja väljahingamine on raskendatud ning haige kopsumaht väheneb järk-järgult. Haiguse peamised sümptomid on pidev köha, hingeldus, rögaeritus, hommikused peavalud ja päevane unisus. Tihti kaasneb haigusega ka kehakaalu langus ning isutus, harvemini valu rindkeres ja veriköha.
«80 protsendil haigetest on haiguse põhjuseks suitsetamine, kuid haigust võivad põhjustada ka ebasoodsad töötingimused. Näiteks töötamine jäähallis või kaevanduses, töötamine pidevas tuuletõmbes ning keevitamisel sissehingatavad aurud,» sõnas Mesimaa.
Kuigi KOK on suurel määral pöördumatu ja süvenev haigus, on selle kulgu võimalik aeglustada, kuid selle eelduseks on haiguse varajane avastamine. KOKi saab diagnoosida nii perearst kui ka kopsuarst inimese küsitlemise, füüsilise läbivaatuse ja kopsufunktsiooni testide põhjal.