Haigus tõrjub roolist

Pildil juhilubade vahetusse suunav silt ARK Tartu büroos. Foto: Ove Maidla

Kui praegu saab vaid perearst informeerida maanteeametit, et mõni juht ei peaks oma tervisehäda tõttu rooli istuma, siis varsti antakse see õigus ka eri- ja töötervishoiuarstidele, kuna pahatihti ei pruugi perearst isegi teada, et patsiendi tervis on vahepeal halvenenud. Ka kohustab uus kord inimesi ise oma tervise halvenemisest teavitama.

Suvel kirjutas Postimees taastusraviarstide murest, et nii mõnigi ajuinsuldi või aju­trauma läbi elanud ja esialgselt taastunud patsient istub autorooli, kuigi arst on talle öelnud, et autojuhtimisega peaks terviseriski tõttu ootama. Maanteeameti kinnitusel tühistavad nad juhtimisõiguseks nõutava tervisetõendi vaid perearsti ettepaneku peale.

Toona tunnistas perearstide esindaja Diana Ingerainen, et pahatihti ei pruugi perearstid patsiendi tõsisest terviserikkest midagi teada, kui inimene on olnud ravil teiste arstide juures ega ole oma haigusest perearsti teavitanud. Pealegi pole viimasel sellist teavitamiskohustust.

Ingerainen lisas, et arstid unistavad lahendusest, kus automaatne teavitussüsteem informeeriks maanteeametit inimese terviseseisundi muutumisest. Nüüd on sotsiaalministeerium koostöös perearstidega ja E-tervise sihtasutusega vastava eelnõu valmis saanud.

Muutusest tuleb teavitada

Esialgse kava kohaselt järgmise aasta 1. juunil jõustuva seaduse järgi võib tervisetõendi kehtivust muuta lisaks perearstile ka eri- ja töötervishoiuarst, kes on inimesel diagnoosinud juhtimisõigust välistava terviseseisundi. «Säte on vajalik, et tagada inimese enda ja ühiskonna turvalisus,» kinnitavad eelnõu koostajad.

Ingerainen lausus muudatusest kuuldes, et seda perearstid just tahtsidki. «Kui igaüks (arst – toim), kes püsiva tervisevea leiab, saab selle [E-tervise infoportaalis] fikseerida ja vastava teatise saata liiklusregistrisse, kust suunatakse inimene tervisekontrolli, siis see on küll elu edasi viiv asi,» ütles ta.

Kuigi seni on kurdetud, et kaua tehtud E-tervise süsteem ei sisalda siiani kõiki patsientide andmeid, siis Ingeraineni sõnul on olukord muutunud. «Praegu on juba 95 protsenti statsionaarsetest epikriisidest (haiguslugude kokkuvõtetest – toim) olemas, ka ambulatoorsete kannete arv on teinud hüppe,» selgitas ta.

Perearst ütles, et kui on olemas kasutajasõbralik tehniline võimekus, siis tulevad ka meedikud sellega kaasa, eriti kui patsiendid seda nõuavad. «Nagu juhtus digiretseptiga,» tõi ta näite.

Samuti kirjutatakse seadusesse säte, et inimene on kohustatud pöörduma täiendavasse tervisekontrolli, kui tal on tervisehäda, mis välistab autojuhtimise. «Iga juhiloa omaja peab olema hoolas oma terviseseisundi muutumise suhtes, kui see muutus seab ohtu tema enda ja kaasliiklejate tervise ja elu,» rõhutavad eelnõu koostajad.