Perearst: linnainimesed tülitavad arsti tühiste hädadega

Foto: SCANPIX

Tuntud pealinna perearst Diana Ingerainen tõdes Põhjarannikule antud intervjuus, et  linnas elavad inimesed pöörduvad arstide poole ka tühiste hädadega, samas kui maainimesed saavad iseparanevate haigustega ise hakkama.

Miks on siiani meditsiinis eelistatud kõiki muid valdkondi, kuhu raha anda, välja arvatud perearstid?

Ma arvan, et see on meie nn õhukese riigi sündroom, et riik on peremeditsiini enda kaelast ära andnud, kohustus on läinud erasektorisse, aga sellega pole ressurssi väga palju kaasnenud. On leitud, et perearstid võtavad vastutuse ja nemad teevad.

Aga kui oled piiratud teovõimega ettevõtja, nagu perearst on – mina ei tohi hakata midagi müüma -, puudub võimalus ettevõtjana ise lisaressurssi leida. Nii me siis vaatame, kuidas ellu jääda.

Paljudel on ettekujutus, et perearstid elavad hirmus hästi, mis ellujäämisest te räägite?

See on vist nii, et kui Võrus julgeks õpetaja rääkida, et ta saab vähe palka, siis ta saaks peksa, aga kui seda Tallinnas öelda, on see kõigile arusaadav. See erineb piirkonniti.

Tallinnas on kõik asjad tükk maad kallimad, aga samas on maaperearstide tulubaas väga väike – nimistud on ju tühjaks jooksnud ja sellel on suur mõju. Sest meie sõltume pearahast ja kui päid pole, siis ei ole ka raha. Samas see kontingent, kes alles jääb, on haigem ja tööhulk oluliselt ei vähene.

Samas jälle kui maaperearstid tulevad meile Tallinna külla, siis nad imestavad: «Issand, milliste hädadega teil siin inimesed vastuvõtul käivad!» Maainimesed saavad iseparanevate haigustega ise hakkama. Aga linnas on levinud tühise asjaga käimine ja suur nõudmine.

Kuidas perearstidele meeldib, et patsient on aina rohkem ravimeeskonna liige ja relvastab end doktor Google’i vastuoluliste teadmistega?

Eks praegu on selline huvitav aeg, et läheme üle partnerlussuhtele ja see esitab meile palju uusi väljakutseid. Kindlasti vanematele kolleegidele on see keerulisem. Kui enne ütlesid, et võtad seda ravimit, ja nii oligi, siis nüüd muutume infovahendajateks, et sul on need ja need võimalused, ning patsient teeb otsuse ise. Me saame olla abiks otsuse tegemisel, aga mitte rohkemat.

Pikemat intervjuud loe Põhjarannikust.