Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kümme nippi, kuidas keha soojas hoida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Keha kaitseb end külma eest.
Keha kaitseb end külma eest. Foto: Panther Media / Scanpix

USA väljaanne toob välja kümme nõuannet, mida kasutades või mille vältides saab külma korral keha soojas hoida.

Huffington Posti koostatud nimekiri on järgmine:

1. Alkohol ei sobi keha soojendamiseks.

Alkoholi joomine alandab kehatemperatuuri, suurendab hüpotermia riski ja takistab kehal loomulike värinate abil sooja hoida. Põhjus, miks alkoholi tarvitamisel tuntakse end soojas, on see, et veresooned laienevad ja soe veri liigub n-ö naha poole. See efekt on paraku ajutine ja lõpuks väheneb organismi võime külmaga võidelda.

2. Teatud toidud nagu piparkoogid võivad keha soojemas hoida.

Ingverijuur on sajanditevanune rohi, mida kasutatakse külmetus- ja merehaiguste, aga ka kõhuhädade korral. Rottidel tehtud uuringud on näidanud, et ingver aitab tõsta kehatemperatuuri. Seega tasub mõelda, kui palju ingverit talvel piparkoogi sisse panna. Keha aitab soojendada ka näiteks pipar, pruun riis ja muud süsivesikud.

3. Külmatunne on peas kinni.

Tiibeti mungad praktiseerivad haruldast meditatsioonivormi g-tummo, mis peaks kontrollima sisemist energiat ning võib soovi korral tõsta kehatemperatuuri. 2009. aastal suutis üks hollandlane meditatsiooni abil Kilimanjaro mäetipu vallutada lühikestes pükstes ja sandaalidega.

4. Üksindus alandab kehatemperatuuri.

Toronto ülikooli teadlaste sõnul võib üksindus ja «külmad» suhted kaaslastega viia selleni, et kehatemperatuur ka füüsiliselt langeb.

5. Kuumad joogid võivad keha hoopis jahutada.

Juues kuuma jooki, saadavad keelenärvid kehale signaali, et organismi on saabumas midagi kuuma, mistõttu hakkab keha automaatselt higistama. Jaheda joogi tarbimine aga kitsendab veresooni aj võib seega tegelikult aidata sooja hoida.

6. Külmetushaigus ei tule külmetamise tagajärjel.

Teadlaste hinnangul ei haigestu inimesed talvel sagedamini mitte seetõttu, et nad viidavad väljas rohkem aega, vaid vastupidi – kuna siseruumides püsitakse kauem, liiguvad mikroobid inimeste vahel hõlpsamini.

7. Peast ei eraldu kõige rohkem kuumust.

Sõdurite peal tehtud uuringud näitavad, et peast eraldub vaid 7-10 protsenti kehasoojast, mistõttu ei ole ainuoluline katta kinni vaid pea, vaid ka jäsemed.

8. Meestel ja naistel hakkab külm erinevate temperatuuride juures.

Teadusuuringutes on leitud, et suurema lihasmassi tõttu saabub meestel külmatunne madalamal temperatuuril kui naistel.

9. Sinu esivanemad andsid head geenid.

Teadlaste sõnul on paljude põhjaeurooplaste ja ka Ida-Aasia elanike ning põlisameeriklaste organism tuhandete aastate tagusest ajast edasi kantud geenide tõttu külmale vastupidavam.

10. Kõige rohkem sooja hoiab valget värvi riideid kandes.

Mustad riided neelavad soojust, kuid valged peegeldavad seda. Teadlaste sõnul toimivad valged riided n-ö helkurina ja hoiavad rõivad tegelikult kauem soojana.

Märksõnad

Tagasi üles