/nginx/o/2010/05/10/364988t1hb552.jpg)
Kuigi asjatundjate kinnitusel on koopia- ehk geneerilised ravimid sama head ja tõhusad kui originaalravimid, suhtuvad paljud patsiendid koopiaravimitesse siiski suure umbusuga.
Tuntud ravimi mõju uskujad umbusaldavad koopiaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Apteekrite liidu peaproviisor Kaidi Sarv ütles, et inimeste arusaamade juures on eelkõige määrava psühholoogia.
«Isegi kui tootja muudab originaalravimi tableti ümmargusest lapikuks, külvab see patsiendis skeptilisust – kas see on ikka seesama ravim, mida ta on varem võtnud,» tõi ta lihtsa näite. «See on sama, kui lähete poodi ja seal on müügil viis sorti piima, kõik kahe ja poole protsendilised. Millise neist ostate, seda otsustate ise.»
Ravimite ostmine tekitab küsimusi eelkõige kroonilistel haigetel, kes on sageli aastaid paljusid ravimeid korraga tarvitanud ja harjunud ostma just mõnd kindlat nimetust.
Odav pole tingimata halb
Küsimusele, kas geneerilisi ravimeid saab usaldada sajaprotsendiliselt nagu originaalravimeid, vastas Sarv kõhklematult jaatavalt. «Geneerilist ravimit on samuti kontrollitud, neil on sertifikaadid ja need on kvaliteetsed,» ütles ta ning lisas, et niisamuti peavad geneerilised ravimid olema identsed originaalidega.
Koopiaravim tähendab seda, et ravimi koostisosade patent kuulub küll ühele tootjafirmale, aga täpselt sedasama ravimit võivad toota ka teised. Seda aga pärast 20 aastat, sest just nii pikalt antakse ravimi esmatootjale patent, kui ainult tema võib seda ravimit toota. Kui varem oli ainult Bayeri aspiriin, siis nüüdseks on järel ainult aspiriin, sest patent lõppes ja see anti vabaks. Nüüd ju toodavad aspiriini paljud firmad.
Sarve sõnul mõjuvad ravimid inimestele erinevalt ja ka kõrvalmõjud on erinevad. Seda on ka meditsiinitöötajatele selgitatud, et ravimi tõhusus ja kõrvalmõjud sõltuvad sellest, kuidas inimene neid enda jaoks mõtestab – kui patsient on kuulda saanud, et antibiootikum võib tekitada kõhulahtisust või puhitust, siis ta arvestab sellega. Kui aga seda eelnevalt ei mainita, võib patsiendil ka edaspidi sellele ravimile vastureaktsioon tekkida.
Kuna geneerilised ravimid on originaalravimitest ka odavamad, tunnevad mõned patsiendid ennast Sarve sõnul halvasti, kui apteeker neile just odavamat ravimit soovitab. «Siis võib kohata sellist olukorda, et miks mulle seda odavamat pakutakse. Arvatakse, et ma ei ole võimeline kallimat ravimit ostma,» rääkis ta.
Samas on Sarve sõnul kahetsusväärne, et kui näiteks Soomes on asendatavate ravimite loetelu olemas, siis Eestis see puudub. See tähendab, et igale originaalravimile on kõrvale toodud ka täpsed geneerilised ravimid, mida võib originaalravimi asemel kasutada.
«Apteeker lihtsalt peab kohustuslikus korras soovitama kõige odavamat,» ütles Sarv. Ja kui sellele odavamale ravimile on ette nähtud näiteks 50-protsendiline soodustus haigekassa poolt, siis viimane kompenseerib seda väikemas ulatuses, kui inimene odavama ravimi kasuks ei otsusta.
Retseptil vaid toimeaine
Eile oma perearsti Diana Ingeraineni juures käinud pensionär Laine Tilkson ei osanud esimese hooga öelda, kas ta on geneerilisi ravimeid kasutanud või mitte. Ega sedagi, mis on originaalravim ja mis on nende kahe erinevused.
«Mina ostan seda ravimit, mida arst mulle soovitab ja mida arst heaks kiidab,» ütles pensionär ja lisas, et kuna tal endal meditsiinist nii laialdased teadmised puuduvad, siis ongi arst tema nõuandjaks.
Arstimid
• Eesti ravimiregistris on 20. aprilli seisuga 4943 ravimit
• Originaal- ja geneeriliste ravimite suhe on ligikaudu 60% : 40%
• Ravimite toimeaineid on 1072
• Näiteks 2009. aasta viimases kvartalis moodustas geneeriliste ravimite osakaal kogu käibest 16 protsenti
Allikas: ravimiamet