:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2013/11/02/2594958t1hd2b9.jpg)
Soome Eestlaste Liidu juhatuse esimees Rain Ots arvas, et Soomes töötavaid ja elavaid eestlasi ei peaks hakkama Eesti perearsti nimistutest kustutama, kuna väga paljud eelistavad Eestis arstil käia.
Soomes elavad eestlased eelistavad Eestis arstil käia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellel on Rain Otsa sõnul mitu põhjust. Esiteks on Eestis juba kujunenud nii, et maapiirkonna perearsti nimistus olevad inimesed töötavad suurlinnades. «Soomes töötamine ei erine mitte kuidagi sellest, et maapiirkonna perearsti nimistus olev inimene töötab Tallinnas, kus ta veedab ka suurema osa oma ajast. Leian, et terve perearstisüsteem vääriks ümbermõtlemist, arvestades tänapäeva. Pearahasüsteem pärineb ilmselt sellisest ajajärgust, kus eeldati et inimesed elavad terve oma elu samas külas. Aga aeg on edasi läinud ja maailm on muutunud,» rääkis Ots.
Soomes elavad tema sõnul paljud eestlased teenimise eesmärgil ja sageli käiakse Eestis, kuhu kõik säästud investeeritakse. «Eestlased on mures, et inimesed kolivad Eestist minema ja mõtlevad, kuidas hoida neid nabanööri otsas. Tervishoiusüsteem on üks võimalus,» rääkis Ots.
Eestisse arstile
Tema sõnul ei tohiks mõelda, et inimesed, kes elavad välismaal, käivad kurnamas Eesti tervishoiusüsteemi. «Kui Soomes elav inimene läheb Eestis perearstile, siis ju arve esitatakse KELAle (Soome sotsiaalkindlustusamet –toim.). Eestile see on puhas kasu,» arvas Ots.
Samuti tõi ta välja probleemi, et paljud Soomes töötavad eestlased ei õpi ära kohalikku keelt ja ei saa hakkama ka Soome arstiabisüsteemis. «Nad lihtsalt ei oska arstile minna. Neil on õigus saada tasuta tõlkeabi, aga nad ei oska küsida. Lihtsam ja arusaadavam on minna Eestis arstile,» arvas Ots, kelle sõnul tahavadki paljud Eestis arstil käia.
«Tavaliselt on arsti ja patsiendi vahel hea klapp, mistõttu tullakse perearstile Soomest ja Rootsist ja ka Eesti otsast,» rääkis ka Tõstamaa tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi. Välismaal töötavatel inimestel ei ole aga ravikindlustust ja perearst nende eest pearaha ei saa. Veskimägi ütles, et tema neilt inimestelt ka eraldi visiiditasu ei küsi, sest erakorralist abi peab inimesele osutama ja üldjuhul ongi pöörduja probleem tõsine olnud.
«Mina probleemi ei näe, et nimistus on kustunud variisikud. Riigi finantspoolt see ei mõjuta, sest pearaha nende eest ei maksta,» rääkis Veskimägi.
Soomes arstile pääsemine keerulisem
Ta nentis siiski, et linnades on nimistud täis. Maapiirkondades on probleemiks jällegi see, et pole arste, mistõttu nimistuid liidetakse ja need paisuvad seetõttu suureks. Võõrsil elavate eestlaste kustutamine perearstide nimistust aga probleeme Veskimägi sõnul ei lahenda.
Rain Ots nentis, et Soomes ei ole arsti jutule saada nii lihtne kui Eestis, seda eesmärgiga – arste on vähe ja neid ei tasu koormata. Seetõttu on olemas õde, kes hindab, kas inimene vajab arsti vastuvõttu või piisab õest. «Eesti inimesed on teisiti harjunud. Nad tulevad Soomes tervisekeskustesse esmalt täiesti tervena, et oma isikliku arstiga tutvuda. Sealt saadetakse nad mõistagi ära, sest arstile tullakse ikkagi vajaduse pärast. Soomes on asi ökonoomsemalt korraldatud,» arvas Ots.