Eestlane Itaalias: arstiabi pärast kolitakse siia kogu maailmast

Arstid. Illustratiivne foto.

FOTO: Reuters / Scanpix

Postimehe lugeja Anneli Treumuth kirjeldab arstiabi Itaalias, kus suur osa ravimitest ja analüüsidest on tasuta ja krooniline haige saab osta odavamalt auto.

Olen Itaalia riigi resident, kuid kodakondsust pole veel taotlenud. Eesti rahvaloendusel osalesin nagu kodanik, kes enamiku ajast elab välismaal. Töötan Itaalias miinimumpalga eest ja maksan igas kvartalis makse 325 eurot.

Mul on siin oma perearst ja kõik selle riigi kodanikele ette nähtud soodustused tervishoiuteenuste kasutamiseks. Perearsti ja kiirabi teenused on Itaalias täiesti tasuta,  haiglaravi samuti. Puuduvad igasugused voodikoha ja muud sümboolsed maksud.

Ravimitest on täiesti tasuta need rohud, mis on vältimatud elu päästmiseks. Näiteks ei pea maksma ainsamat senti antibiootikumide eest, mis on mõeldud mingi ägeda põletiku raviks. Kui näiteks vere kolesteroolitase on ohtlikult kõrge, siis selle langetamiseks mõeldud ravimid on täiesti tasuta.

 Siin peres, kus elan, on võideldud kaheksa aasta jooksul sellise haigusega nagu vähk. Kõik ravi on olnud  tasuta, kaasa arvatud 8000 eurot maksev valuvaigisti dosaator. Lisaks on rasket haigust põdeval inimesel võimalus osta auto 20-protsendise hinnaalandusega.

 Tasuta on ka südamestimulaatorid. Inimesed vanuses 65+ ei maksa arstivisiitide-, uuringute ega krooniliste haiguste ravimite eest mitte midagi. Tasuda tuleb ainult 10 eurot juhul kui tegemist on näiteks profülaktiliste uuringutega.

Mina olen tööealine, seetõttu maksan eriarsti esimese visiidi eest 22 eurot ja järgnevate visiitide eest 15 eurot. Vere- ja uriinianalüüsid, mis on ülipõhjalikud ja võtavad enda alla kolm lehekülge, maksavad 58 eurot. Eriotstarbelised analüüsid, nagu näiteks borrelioosi uuring maksab 38 eurot, kilpnäärme vereanalüüsid samuti 38 eurot. Kellel on kilpnääre haige, sellele patsiendile on väga paljud uuringud tasuta, näiteks südame kardiogramm, kuid nende tasuta uuringute nimekiri on pikk.

Rumeenia riigi kodanikke ravitakse tasuta ka siis, kui neil pole olemas ühtegi dokumenti. Näiteks, kui mul oleks mustlase välimus, siis kõik arstiabi on tasuta, sest kardetakse, et kui ei ravi, siis hakkavad levima nakkushaigused. Seega nemad ei pea arstiabi saamiseks makse maksma.

Üldse on Itaalia meditsiinisüsteem nii inimsõbralik, et alati kui elukaaslane tuleb apteegist rohtudega ja pole nende eest mitte midagi maksnud, siis ma ikkagi ei väsi imestamast. Meie peretuttavad, USA pensionärid, on tulnud Itaaliasse elama sel põhjusel, et siin on humaanne arstiabi. Seda peavad nad üheks kõige olulisemaks põhjuseks, miks  otsustasid vahetada kodumaad.

Mis puutub aga hambaraviteenustesse, siis need on siin kallimad kui Eestis. Hambutute arvu kasvades tundub siiski, et hinnalangust on selles meditsiini valdkonnas juba võimalik märgata.