Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kalevipojad Soomes: kiirabi ei ole valuvaigistite andmiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Kiirabi ja politsei Jyväskyläs.
Kiirabi ja politsei Jyväskyläs. Foto: Reuters / Scanpix

Tarbija24 üleskutsele vastanud Soomes elavad eestlased kirjutasid, et erinevalt Eestist ei ole sealne kiirabi valuvaigistite andmiseks.

199 lugeja toetuse leidnud kommentaator nimega Keegi kirjutas, et Soomes on kiirabi teenus eriti ohtlike – õnnetused, insult, infarkt – terviserikete puhul. «Kui sul on palavik 40 kraadi või valutab kusagilt, siis kutsud takso ja lähed EMOsse. Taksosõit makstakse hiljem Kela poolt kinni. Kiirabi ja päästeameti väljakutsed ilma tõsiste põhjusteta on räigelt kallid.»

Eestlane Soomes teatas, et seal võetakse valuvaigistit ja minnakse ise oma transpordi või taksoga EMOsse. «Kiirabi ei ole selleks, et inimesi suvaliselt sõidutada ja käia valuvaigisteid andmas – see on kallis lõbu. Kui siin on juba kaks aastat elatud, siis peaks seda ka teadma, et iga nohuga EMOsse ka ei minda nagu Eestis. Kes teid siia käsib tulla, kui ei meeldi ja sada häda? Virelege ja vinguge seal Eestis edasi,» arvas ta.

Tiidul juhtus Soomes raske tööõnnetus ning kiirabi oli kohal mõne hetkega. «Suhtumine oli väga hea ja mind toimetati haiglasse, kiirabibrigaad tegutses väga hoolivalt ning professionaalselt. Suured tänud muidugi neile ja haiglas suhtuti ka väga hoolivalt,» meenutas ta.

«Mul endal on ka väga head kogemused kiirabiga Soomes – asi oli muidugi tõsine ka ja ühe tunni jooksul selgus, kas jään elama või mitte. Suhtumine nii kiirabis kui ka haiglas oli super. Tõesti, inimesel võib esineda valuhoogusid. Mõni on lihtsalt nõrgema valu taluvusega kui teine. Peaks ikka vähe kannatama enne kui kiirabi kutsuma hakkad,» teatas kolmas eestlane.

«Kiirabi on kiirabi, mitte nii nagu Eestis, et kui on köha, siis tullakse ja antakse köhasiirupit. Kui kuskilt valutab, siis võtad valuvaigistit, mis on käsimüügis. Pisemate traumade korral lähed EMOsse nagu eelpool kommentaator juba kirjutas. Kui plaastrit peale ei panda, siis on kogu riigi meditsiinisüsteem mäda? Kas nii?» küsis kolmas lugeja.

Arste pole

Mart leidis, et kiirabi ei peagi käima igale seljavalule süsti tegemas. Temaga ei nõustunud aga järgmine kommenteerija: «Seljavalusid on mitmesuguseid ja erineva põhjusega. Kui inimene ei suuda end liigutada ja ibuprofeenile järele minna, siis on asi päris hull,» arvas ta ning lisas: «Võrdluseks võib öelda, et meil Eestis on olukord sama ja isegi kui kiirabi midagi teeb, siis see paljukiidetud EMO ei liiguta lillegi.»

«Nurisege siin jah meie arstiabi üle, Soomes on see kordades kallim. Eestis saad sa arstiabi põhimõtteliselt ilma rahata, aga tõstame arstiabi sama kalliks kui Soomes ja siis saab ka arstide palgad tõsta samale tasemele kui Soomes. Ja ärge süüdistage valitsust. Kui sellel naisterahval oleks olnud kõva, sõna otseses mõttes kõva tervisekindlustus, siis oleks talle appi jookstud nii kopteri, auto kui ka laevaga ja hoolitsetud nagu kuninga kassi eest,» viitas lugeja enne üleskutset Tarbija24s ilmunud artiklile.

Triin selgitas, et Soome kiirabis ei kuulu arstid brigaadi koosseisu. «On laialt levinud komme parameedikutel teha sümboolne kõne öösel valvatava piirkonna haiglasse, saada sealt korraldus patsient kohapeale jätta ja pöörduda järgmisel hommikul oma terviskeskuse erakorralisse vastuvõttu. Ja sellist arsenali ravimeid kui on eesti arstibrigaadil, Soome parameedikutel ka ei ole, ametikohast lähtuvalt juba poleks see võimalik,» teadis ta.

Leelo hinnangul tuleb mõista, et abi pakkumine on riigiti erinev. «USAs vaatavad tuletõrjujad pealt, kuidas su maja maha põleb, kui sul kindlustust pole. Samuti on kiirabi ropult kallis, nii et ilma elukindlustuseta seda kutsuma ei kipu. Eestis on maksusüsteem teistsugune ja abi pakutakse kõigile, vaatamata nende majanduslikule seisule. Soomes arvatavasti pole kombeks kiirabil käia mitte eluohtlike haiguste puhul külas.»

Tagasi üles