Eesti lapsed on alkoholi tarbimisega Euroopas esirinnas

Lapsjoodik. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Eesti laste varajane alkoholitarbimine on jõudnud Euroopa riikide seas halvaendelisele esikohale, mistõttu algatas siseministeerium 6–11-aastaste laste vanematele suunatud sõltuvusainete teavituskampaania.

Selgub, et Eestis on 12–14-aastaste seas kõige rohkem alkoholi proovinud lapsi Euroopas (86 protsenti). Täpselt nii näitas Euroopa Komisjoni rahastatud kolmeaastane (2010–2012) uuring Euroopa noorukite alkoholitarbimisest. Ka küsitlusele eelnenud kuul oli vägijooki pruukinuid Eestis kõige enam – peaaegu pooled samaealistest. Kõige vähem kokkupuudet napsiga oli vaadeldud 25 riigist Islandi lastel, kuid eeskuju võib võtta ka Skandinaavia maadest.

«Politseinikuna näen, et 11–12-aastased noored tarbivad kõige enam lahjasid magusaid alkohoolseid jooke (nagu maasika- ja mustikamaitselised siidrid) kas koolistaadioni kõrval või kuskil pargis,» rääkis noorsoopolitseinik Nurmely Mitrahovitš.

Tänavu on politsei kümne kuuga Tallinnas ja Harjumaal registreerinud u 1300 juhtu, kui alaealised on alkoholi tarvitanud. «Olen kindel, et vähemalt sama palju või rohkemgi alaealisi ei ole jõudnud politsei vaatevälja,» ütles Mitrahovitš. Mõnda aega tagasi seisis ta 4. klassi ees ja küsis, kui paljud on proovinud alkoholi. «Neljandast klassist ainult kaks õpilast ei tõstnud kätt. See oli hirmutav.»

Eile alanud kampaaniaga «Lapsevanem, ära maga maha õiget aega!» püüab ministeerium harida lapsevanemaid veebilehe tarkvanem.ee kaudu, andes nõu, kuidas rääkida lapsega sõltuvusainetest: alkoholist, suitsetamisest ja narkootikumidest.

«Kampaania aluseks on teaduslikud aju-uuringud, mille tulemused ei ole paljudele vanematele olnud siiani kättesaadavad. Sõltuvusained kahjustavad nimelt veel kuni täiskasvanueani arenevat aju eesmist osa, mis mõjutab seda, milline on lapse tahtejõud, keskendumine, enesemotivatsioon – kõik tähtsamad asjad,» rääkis perekeskuse SinaMina terapeut Kadri Järv-Mändoja.

Veebilehelt leiab muu hulgas soovituse, et sõltuvusainete teemal tuleb lapsega vestelda enne teismeea algust ehk 11. eluaastat. «Mida varem meelemürkide kasutamisega alustatakse, seda suurem on tõenäosus sattuda neist ainetest hiljem sõltuvusse,» kinnitas Järv-Mändoja.

Kampaania koostajad rõhutavad, et narkootikumide kõrval peaksid vanemad olema sallimatud ka alkoholi ja tubaka vastu, kui see puudutab alaealisi – pärast esimest proovimist ei mõju vanema jutt lapsele enam nii tõhusalt. Paraku ei suhtuta alkoholi ja tubaka puhul piiride seadmisesse tihti tõsiselt.

«Vanemad kas õigus­tavad lapse käitumist või pööravad selle naljaks. On juhuseid, kui lapsevanem ütleb, et tema laps kindlasti viina ei joo, sest talle viin ei maitse, ta joob siidrit,» tõi politseinik Nurmely Mitrahovitš näite. «Sellisel juhul on politsei sekkumine suhteliselt mõttetu.»

Alkoholimürgituse saanud lastel käivad politseiniku sõnul vanemad sageli järgi ka haiglas või politseijaoskonnas. «Mõni vanem ei tea, kuidas edasi käituda ja arvab, et kõige parem on jätta laps ööseks arestimajja. Eelmisel nädalal oli politseioperatsioon ja ema jättis tütarlapse jaoskonda, ütles, et ta ei saa tulla, tal on kana ahjus. Mina leian, et see ei ole õige – laps vajab vanema abi ja tuge,» sõnas Mitrahovitš.

Kampaania keskmes on Järv-Mändoja sõnul oskus lapsega suhelda – piiride seadmine on tegelikult võimalik. «Kui me lapsevanemana teaksime, kui oluline on mitte proovimine lapse arengule, siis me ei teeks nendega kompromisse,» lausus lapsevanem, ettevõtja ja SA Kiusamise Vastu asutaja Rasmus Rask.

Eesti noored ja sõltuvusained

12–14-aastased ja alkohol (2010–2012)

• 86% on proovinud alkoholi (Euroopa keskmine 63,1%)

• 45,9% tarbis alkoholi eelmisel kuul (30,6%)

• 55,9% on olnud vähemalt korra purjus (26,3%)

Allikas: rahvusvaheline uuring «Alcohol use Among Adolescents in Europe».

15–16-aastased ja sõltuvusained (2011)

• 11% on olnud purjus viimase kuu aja jooksul, 36% viimase kolme kuu jooksul

• 73% proovinud suitsetamist (52% poistest ja 38% tüdrukutest on proovinud suitsetamist 12-aastaselt või nooremalt)

• 19% poistest ja 16% tüdrukutest on eelmisel kuul suitsetanud vähemalt ühe sigareti

• 32% on proovinud narkootikume

• 17% on kanepit tarvitanud viimase 12 kuu jooksul ja 6% viimase 30 päeva jooksul

• 97% kanepit proovinutest on elu jooksul suitsetanud, 99,8% tarvitanud alkoholi, 96% olnud purjus

Allikas: Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja uimastite kasutamise küsitlusuuring ESPAD, milles osales Eestist 2460 õpilast