Mehi tabab psühholoogiline kliimaks

Vananemise eest pole võimalik põgeneda. Foto: SCANPIX

Vanuse lisandudes peavad mehed vastu astuma mõtteviisiga, et üks õige mees ei vanane ega väsi. Aastatega kasvav energianappus ja halvenev tervis võivad viidata aga liiga madalale testosteroonitasemele, mis vajab ravi, kirjutab Kadri Haavajõe ajakirjas 60+.

Psühholoog Toivo Niiberg  tõi välja mõtte, et kui naisi tabab füsioloogiline, siis mehi pigem psühholoogiline kliimaks. Niiberg ei pea õigeks rääkida mingist spetsiaalsest meeste vanadusega kaasnevast stressist, vaid elustiili muutustest teatud eas ning oskusega või valmisolekuga nendega kohaneda. Ta rõhutas, et stress on elu loomulik osa ja elamisega kaasnev nähtus ning inimene vabaneb sellest vast alles surres. «Stress on pingel olek ja see võib olla positiivne või negatiivne, sest ka rõõmu kätte võib ära surra, kui vanad juhtmed pingele vastu ei pea,» lisas ta humoorikalt.

Väärikalt ja õnnelikult

Toivo Niibergi sõnul seisavad mehed aastate lisandudes silmitsi väljakutsega, kuidas väärikalt vananeda. Meestele teeb tema sõnul karuteene ka ühiskonnas üsna juurdunud mõttemall, et üks «tubli» mees ei vananegi, vananeb ainult naine ja seega tuleb leida uus ning noorem. «Arvata, et triksis-traksis 130aastane vanataat võib ka veel lapsetegemisega hakkama saada, kui leidub noort näitsikut, kes vana ihu hinnata oskab ...,» mõtiskles ta ja nentis kurvalt, et paraku tuleb psühholoogidel tegeleda palju nende lastega, kes esimestest kooseludest pärit.

Kui lähedasel on mure, et kaaslane või isa varasema aktiivse hoiaku ja hoolivuse asemel konutab osavõtmatult diivanil või leiab alati põhjuse, et eralduda kuuri või garaažinurka tundideks ja päevadeks, aga sealgi midagi suurt ei tee, peaks mehe tervise eest muretseja Niibergi sõnul peegli kõigepealt enda poole pöörama. «Me ei saa kedagi vägisi aidata ega abistada, küll aga ennast muuta. Selliste muutuste kaudu aitame me ka abivajajal muutuda,» põhjendas oma soovitust psühholoog.

Niiberg rõhutas, et kõige tähtsam on selles olukorras rääkida enda hirmudest, tunnetest, muredest, plaanidest, rõõmudest.
Kõige vähem vajab stressis inimene tema sõnul haletsust, noomimist, moraali, vaikimist ja vaikelu – kõik see muudab teda sotsiaalselt veelgi abitumaks ning üksildasemaks. «Stressist hirmsamgi haigus on enesehaletsus ja üksiolek, olgu siis autogaraažis või viinauimases unelmas,» lisas ta.

Aeg enda jaoks

Toivo Niibergi sõnul võib vanuses, mil lapsed kaugel ja elavad oma elu ning lapselapsigi näeb harva, olukord tunduda üsna nukker, kuid seda võib vaadata ka teisest nurgast.

«Ehk oleks nüüd õige aeg hakata lõpuks oma vanaduspõlve veetma ja nii ka hauaplatsi kõplamise aega edasi lükata?» pani ta ette. Oluline osa selles, et vanaduspõlv oleks mõnus ja nauditav, ongi Toivo Niibergi sõnul korras paarisuhtel, kui on õnne kellegagi koos vananeda.

«Arvan, et sõprus, armastus ja intiimsus on ajas aegumatud, võrdselt vajalikud ning hinge noorena hoidvad tegurid. Olles ise ka peagi 60, julgen väita, et hing küll ei vanane ja õnneks ei vea veel ka ihu alt,» kõneles ta. Pingutust ja pidevat uuendust, vürtsi ja vilet, vaeva ja valu nõuab Niibergi sõnul iga suhe olenemata vanusest. «Midagi ei ole siin jääv ega hoitav sügavkülmas või tekihõlmas,» lisas ta.

Kui aga mure lähedase pärast on suur, tuleb abi otsida ka nõustajalt. Olgugi, et tihtipeale otsuse tegemine või veenmine raske. Mehed on harjunud olema iseseisvad ja tugevad ning mõtlevad sageli, et haigus – veel hullem, kui tegu emotsionaalse murega – on märk nende nõrkusest.

Psühholoog Toivo Niibergi sõnul võiks nõustamisele minna koos perega, hea on suisa lapsed ja lapselapsed kaasa võtta.
«Nõustada ja ravida ei saa üksikut meest, vaid kogu süsteemi ehk peret tervikuna. Koos on ka julgem,» lisas ta.Kui aga mehel siiski endal pole meelekindlust ise muudatusi teha, on Niibergil konkreetseid soovitusi: tuleb vanad «sõbrad», kes on sageli napsulembesed, uute vastu välja vahetada ja leida klubid, seltsid, huvikojad, spordisaalid, õppida tervislikumalt sööma ja kaalu langetama. «Õppida olema vanaisa, vanaonu või lihtsalt üks vahva taat, kes alati noorte seltskonda oodatud. Tore veel, kui koos oma eidega,» võttis ta kokku.

Andropaus?

Elujõu langus, väsimus ja töövõime langus, ärrituvus ja unehäired, higistamine, kehakarvakasvu vähenemine, lihasmassi ja -jõu vähenemine ning luuhõrenemine võivad aga viidata ka liiga madala meessuguhormooni tasemele, mida nimetatakse ka andropausiks (tuletatud kreekakeelsetest sõnadest andros (mees) ja pausis (peatus, katkestus) – toim).

Tartu Ülikooli Kliinikumi Androloogiakeskuse arsti dr Kristjan Pommi selgitusel seondub madal testosterooni tase ka depressiooni, mõtteerksuse ja kognitiivse võimekuse langusega. Seda võivad tema sõnul võimendada ka füüsilised muutused, mis väljenduvad näiteks erektsiooniprobleemidega või ka ülekaaluga, sest seksuaalne ebaedu võib mehele olla raske üleelamine ja vallandada nõiaringi, kus hirm seksuaalakti ebaõnnestumise ees ja erektsiooni tugevusele liialt keskendumine viib lõpuks selleni, et häiritud on nii suguiha, võime saavutada ja hoida erektsiooni kui ka paari lähedussuhted.

«Seetõttu on ka paari vastastikune ­toetus ja mõistmine ning julgus ka intiimsematel teemadel omavahel rääkida olulisel kohal, et ei kaoks lähedus ja usaldus teineteise suhtes,» julgustas dr Pomm.

Mõiste andropaus ei ole oma olemuselt tema sõnul siiski päris täpne, sest tahes-tahtmata tekib mõtteseos naistel esineva menopausi ehk naiste nn üleminekueaga, kui munasarjade funktsioon tasapisi ­nõrgeneb ja lõpuks vaibub ning naissuguhormoonide tase langeb.

Vananemine on loomulik

Dr Pommi sõnul jääb nii mulje, et andropaus on eaga kaasas käiv muutus meestel, mis tabab kõiki ja on paratamatu.
«Nii see siiski päris ei ole. Loomulik on küll vananemine ja sellega kaasas käivad muutused, kuid mehel meessuguhormoonide ehk androgeenide tase järsult ei lange ja igati tervel mehel võib see püsida kõrge eani, elu lõpuni normaalsel tasemel,» lisas ta. See sõltub ka geneetilistest eeldusest ja, mis olulisem, elustiilist.

Dr Pommi sõnul on aga paratamatu, et meessuguhormoonide tootmine munandites tasapisi muutub ja nii väheneb see üks protsent aastas juba alates neljakümnendatest eluaastatest, kuid säilib tervel mehel siiski tasemel, mille puhul ei saa rääkida meessuguhormooni vaegusest ehk vananemisega seotud hüpogonadismist.

«Samuti säilib tervel mehel viljakus sisuliselt elu lõpuni, hoolimata langus­trendist seemnerakkude mõnes parameetris,» lisas ta.
Meessuguhormooni ehk testosterooni taset määratakse vereanalüüsiga ja kokkuleppeliseks kriitiliseks piiriks on tase alla 10–12 nmol/l. Keskealisel mehel võiks testosteroonitase olla vahemikus 12–25 nmol/l.

Dr Pommi sõnul ei tähenda see sugugi, et iga mees peaks mingil eluetapil pöörduma arsti poole, et mõõta testosterooni taset. «Küll aga peab külastama arsti siis, kui tegemist on kaebustega, mille üheks põhjuseks võib olla madal testosterooni tase,» põhjendas arst.

Võimalik ravi

Testosterooni sünteesile on omane ka ööpäevane rütm, kõrgeim on tase varahommikul ja seetõttu on soovituslik anda ka vereanalüüs hommikul. Vananedes on selle tase ööpäevaringselt ühtlasemal tasemel. Kui testosterooni tase on alla 10 nmol/l ja ilmnevad ka oluliselt segavad andropausile omased kaebused, on mehele näidustatud ka testosteroonasendus­ravi.

«Kergekäeliselt asendusravi patsiendile kindlasti ei määrata, kuid juhul kui välistatud on riskid ja muud võimalikud testosterooni taset negatiivselt mõjutavad haigused, on asendusravi kindlasti väga hea võimalus mehe elukvaliteeti oluliselt parandada,» põhjendas ta. Ta selgitas, et enne ravi alustamist tuleb kindlasti välistada eesnäärmevähk ja samuti ka ravi ajal iga-aastaselt kontrollida üle eesnäärme tervis.

Tähelepanu tuleb pöörata ka rinnanäärmetele, sest rindade hellus võib olla üheks kõrvaltoimeks ja äärmuslikul juhul väga harva esineva meeste rinnanäärmekasvaja korral on selline asendusravi vastunäidustatud. Lisaks tuleb asendusravi saavatel meestel jälgida ka hemoglobiini-, kolesterooli- ja maksanäitajaid.

Ravimitest on mugavaim 10–14 nädalaste intervallidega tehtav testosteroonisüst või siis soodsama maksumusega iga 3–4 nädala tagant tehtav süst. Mujal maailmas on saadaval veel ka teisi meessuguhormooni asendusravivorme.
«Iga patsiendi jaoks tuleb valida sobiv ja timmida ka õige manustamissagedus, mis tähendab ravi alustades ka sagedasemat vereanalüüside andmist,» lisas ta.

Oma õnne sepp

Dr Kristjan Pomm rõhutas, et iga mees on siin osaliselt ka oma õnne sepp, sest tervislikud eluviisid, normi piires kehakaal, enese heas füüsilises vormis hoidmine ja ülemäärase stressi vältimine aitavad kaasa sellele, et ka testosterooni tase püsib normaalne.
Nii on ülekaalu ja madala testosterooni taseme vahel olemas väga selge seos. Dr Pommi sõnul tasub meelde tuletada lihtne tõde, et parem ennetada kui tegeleda tagajärgedega. Nii on ka oluliselt lihtsam oma kehakaalu hoida normis ja mitte lasta lisakilodel pärast keskiga, kui ka ainevahetus muutub aeglasemaks ja osadel juhtudel füüsilinegi aktiivsus langeb, kasvada ülekaaluks, mille langetamine võib olla juba oluliselt keerukam.

Riskitegur on ka alkoholi liigtarvitamine, mis võib samuti olla nii ülekaalu kui ka ainevahetuses toimuvate muutuste põhjuseks, viies testosterooni taseme langusele. Samuti soodustavad meessuguhormooni taseme langust maksahaigused, prolaktinoom, diabeet, metaboolne sündroom või ka muude haigustega seotud ravimite kasutamine (nt glükortikoidid, spironolaktoon, opioidid, ketokonasool).

Arsti sõnul on uus ohtlik trend ka anaboolsete steroidide väärtarvitamine, mis võivad pikaajalisel kasutamisel inimese hormonaalsüsteemi sassi pöörata. «Rõõm suurtest lihastest või sportlikest saavutustest asendub kurvastava teadmisega, et organism on pöördumatult rikutud ja normaalne hormoonide tasakaal pole enam taastatav,» rääkis ta.

Sellest tulenevalt tuleb meeste testosterooni väärtuste hindamisel arvesse võtta nii kaasuvaid haigusi, üldist tervislikku seisundit kui ka tarvitatavaid ravimeid. Testosteroonivaeguse põhjuseks võivad olla ka geneetilised haigused nt Klinefelteri sündroom, kuid geneetilised põhjused avastatakse arsti sõnul siiski valdavalt juba elu esimeses pooles, kui on näha, et mehele omaste sugutunnuste või üldine areng ei toimu tavalises rütmis või on tegemist viljakusprobleemidega või muude haigustega.