/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
/nginx/o/2010/02/03/306163t1hf621.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust selgub, et viimaste aastatega on Eesti inimesed oluliselt rohkem hakanud kasutama interneti e-hääletuseks ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenusteks.
Tervishoiu e-teenused on digiretsepti hädadest hoolimata populaarsemaks muutunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2008. aastal kasutas hääletamiseks internetti ministeeriumi andmetel 29 protsenti arvutikasutajatest. Värske uuring näitab, et tänaseks on see number kahekordistunud ja jõudnud 61 protsendini. Samas on erinevate valdkondade e-teenuste kasutamine kokkuvõttes veidi langenud.
Hoolimata digiretsepti süsteemi viperustest on teiseks oluliseks arengukohaks Eesti inimeste e-käitumises olnud just sotsiaal- ja meditsiiniteenused.
Arsti juurde registreerib end arvuti abil täna näiteks üle poole tervishoiu e-teenuste kasutajatest (54 protsenti), kui kahe aasta eest oli see näitaja 40 protsenti.
Samuti on kasvanud meditsiinialase informatsiooni internetist otsijate hulk ning peretoetuse või vanemahüvitise interneti abil taotlejate hulk.
Kokku on 28 protsenti ehk ligikaudu 217 000 internetikasutajat kasutanud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna e-teenuseid.
Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna e-teenuste kasutajate seas eristuvad naised, 35-49-aastased, eestlased, tallinlased ning kõrgema haridusega ja sissetulekuga inimesed, selgub ministeeriumi uuringust.