/nginx/o/2009/09/16/236340t1h11d7.jpg)
Eestis diagnoositakse vaid veerand dementsuse juhtumitest, sest lähedased ei tee sageli dementsusel ja vanadusel vahet.
Eestis jääb valdav osa dementsusjuhtumitest diagnoosimata
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
15. detsember 2013, 21:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prognooside kohaselt kolmekordistub 2050. aastaks maailmas dementsete inimeste arv ja see nõuab tervishoiusüsteemilt suuremat pühendumist lahenduste otsimisele, vahendas ERR Uudised «Aktuaalses kaameras» kõlanud ekspertide seisukohti.
Sel kolmapäeval Londonis peetud G8 tippkohtumisel arutleti dementsuse kui haiguse üle ja tõdeti, et 2050. aastaks kasvab dementsete inimeste hulk maailmas kolmekordseks, sama saatus ootab ees ka Eestit, leiab neuroloog Ülla Linnamägi.
Linnamägi ütles, et Eestis on suureks probleemiks ka haiguse vähene diagnoositus, näiteks kui raviarvete alusel diagnoositakse aastas umbes 3000 haigusjuhtumit, siis tegelikult on neid 10 000 kuni 13 000, mis tähendab, et kindlaks tehakse umbes veerand haigustest.
Neuroloogi arvates on vähese diagnoosimise põhjuseks see, et inimesed peavad esimesi sümptomeid, näiteks mäluhäireid, vanaduseks mitte haiguseks, seejärel tulevad aga juba kõne- ja tegutsemishäired.