/nginx/o/2009/06/01/186582t1he0a4.jpg)
Eesti väikelastel on Soome või Rootsi eakaaslastega võrreldes sama suur või isegi suurem ja mitmekesisem sõnavara, ent Eesti lapsed räägivad peamiselt siis, kui vanemad neilt midagi küsivad, tõdevad Tartu Ülikooli arengupsühholoogid.
Eesti, Soome ja Rootsi väikelaste sõnavara on pea sama suur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe aasta eest alustati Eesti-Rootsi-Saksamaa ema ja tema 4-aastase lapse vahelise suhtluse võrdlevat uurimust. Sellest on sündinud teaduartikli käsikiri, kust nähtub, et lapsevanema juuresolekul on Eesti laps pigem vait, kuigi omasugustega ollakse väga jutukad, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
«Eesti kodudes räägitakse lastega hoopis vähem kui Ameerika või Saksa või Rootsi kodudes ja hästi tihti kasutakse sellist reguleerivat kõnet, et räägitakse sellest, et lapsele ütelda, mida peab tegema või mida ta tegema ei pea,» rääkis Tartu Ülikooli arengupsühholoogia professor Tiia Tulviste.
Arengupsühholoogias on teada, et lapse arengule pole selline käitumist reguleeriv suhtlusstiil sedavõrd soodne kui lapsega vestlemise stiil.