Vene hinge eripära osutus müüdiks

Tänapäeva venelaste seas on laialt levinud uskumus, et venelane peaks olema äärmiselt avatud. Tegelikkuses on aga venelased keskmisest maailmakodanikust hoopis vähem avatud.

FOTO: SCANPIX

Eesti psühholoogide eestvõttel Venemaal tehtud suur uurimus püüdis leida vastust, kas kirjanduses laialt levinud kirjeldused suurest vene hingest eksisteerivad ka tegelikkuses. Venelaste isiksuseomaduste uurimine sellele tõestust ei leidnud.


«Kirjanikud, näiteks Dostojevski ja Berdjajev on kirjeldanud mõõtmatut ja vastuolusid täis vene hinge,» ütles Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik. See ettekujutus suurest vene hingest on levinud sedavõrd laialt, et vene hinge eripäradele viidates püütakse Alliku sõnul leida isegi põhjendust sellele, miks Venemaal ei ole võimalik rakendada läänelikku demokraatiat, kirjutas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Nii võttis Allik koos Anu Realo, René Mõttuse, Helle Pullmanni ja Anastasia Trifonovaga ette uurimistöö, millel eesmärk leida vastus küsimusele, kas juba 19. sajandist vene kirjanduses jõuliselt püsiv ettekujutus vene iseloomu eripäradest ka tegelikkuses paika peab.

Selleks kasutasid nad iseloomuomaduste skaalat ning püüdsid leida kirjanduses kirjeldatud tegelaste puhul omadusi, mille abil nn vene hingega inimese iseloom skaalale paigutada.
«Oblomov vedeleb romaani esimesed 150 lehekülge voodis ja on äärmiselt tahtejõuetu,» viitas Allik Ivan Gontšarovi kuulsa romaani nimitegelasele.

Samuti peaks vene iseloomule olema omane kõrge neurootilisus – vene hingega kirjandustegelased vaevlevad kahtluste ja piinade küüsis. «Samas on nad avatud, kuid väheaktiivsed, ennastohverdavad, madala enesedistsipliiniga ja kõrge depressioonitasemega,» rääkis Allik.

Kirjanduslike kangelaste koondportreega kõrvutasid uurijad tänapäeva Venemaal elavate inimeste iseloomustuse oma rahvuskaaslaste kohta. Mitmekümnes Venemaa kõrgkoolis üliõpilastele korraldatud ankeedis pidid ligi 7000 vastajat iseloomustama mõnd enda vene rahvusest tuttavat. Kirjeldada tuli näiteks tudengiealisi või siis neid, kes on juba üle 50 aasta vanad.

Kui ankeetide abil kokkupandud koondpilti kõrvutati kirjanduskangelaste põhjal loodud nn vene hingega inimese iseloomuskaalaga, siis tekkisid väga tugevad käärid. Kirjanduskangelaste koondportree paistis silma kõrge korratusega, samas hindasid venelased end iseloomustades suhteliselt korralikeks.

Kirjanduskangelaste koondportree järgi peaks venelane olema äärmiselt avatud ja see uskumus on ka tänapäeva venelaste seas laialt levinud. Tegelikkuses on aga venelased keskmisest maailmakodanikust hoopis vähem avatud.

«Venelase keskmine profiil ei erine eriti sellest isiksuseprofiilist, mis on kokku pandud 50 riigi andmete põhjal,» ütles Allik. Seega ei saa rääkida ka vene hinge eripäradest, mistõttu tuleb Venemaal riigikorralduses kasutada teisi põhimõtteid kui mujal.

«Vene poliitikud armastavad rääkida sellest, et venelase isiksus on nii teistsugune ja lääne demokraatiaga sobimatu,» ütles Allik. Küll tuli välja, et venelased seostavad end väga tugevalt religiooniga – 71 protsenti vastanutest määratlevad end vene õigeusklikena.

See on Tartu Ülikooli psühholoogidel juba mitmes teadusartikkel, mis tegeleb venelaste suhtes väljakujunenud stereotüüpidega. Alliku sõnul on stereotüüpide uurimine äärmiselt oluline, sest näiteks konfliktsituatsioonides juhib riik inimesi just teiste rahvuste suhtes kujunenud stereotüüpide abil.
 

Populaarne

Tagasi üles