/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2008/12/01/99650t1h650f.jpg)
Viimase viie aasta jooksul väikest tõusutrendi näidanud tööõnnetuste arv langes mullu järsult peamiselt tootmisintevsiivsuse languse tõttu.
Tööõnnetused nõudsid mullu 19 inimelu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2005. – 2008. aastani kasvas tööõnnetuste arv ligi 3400lt 4017ni. Samal ajal jäi raskete tööõnnetuste arv neil aastatel stabiilselt tuhande ligi. Tööõnnetuses hukkunuid oli 2005. aastal 24 ning järgnevatel aastatel vastavalt 27, 21 ja 21.
Kui kokku oli tööõnnetusi mullu eelmisest aastast ligi veerandi võrra vähem, siis veelgi helgem oli seis raskete tööõnnetustega. 2008. aasta 947 raske tööõnnetuse pealt langes see näitaja ligi kolmandiku võrra 594ni.
Inspektsiooni analüütiku Krista Vaikmetsa kinnitusel on tootmismahud ja –intensiivsus langenud eelkõige ehituses ja töötleva tööstuse tegevusalades, kus varasemalt on juhtunud enim tööõnnetusi.
«Ka kõige rohkem inimesi on töö kaotanud just mainitud valdkondades ja nende asjaolude tulemuseks ongi tööõnnetuste arvu langust,» märkis Vaikmets.
Samas tõdesid mitmed arstid eelmisel aastal meedias, et inimesed on asunud rohkem varjama kergemaid tööõnnetusi ja –vigastusi, et vältida haiguslehele jäämist.
Kõige rohkem oli mullu surmaga lõppenud tööõnnetusi ehituses ning veonduses, kus hukkus kokku 8 inimest.
Eelmise aasta novembris jäi Viljandimaal Mustlas kanalisatsioonitrassi paigaldamiseks rajatud kraavi varingu alla kaks meest, kellest üks hukkus.
Aprillis jäi Jõgeval Maxima kaupluse juures kaupa laadinud autojuht pead pidi liikuva tagaluuktõstuki ja sama veoauto kasti vahele ning hukkus.
Jaanuaris hukkus Viljandis koolimaja remonttööde käigus tööline, kes jäi tõstuki alla. Tööinspektsiooni inspektori sõnul oli õnnetuskohas rängalt rikutud tööohutusnõudeid.