Viirusnakkus võib kaasa tuua halvatuse

Näonärvi halvatus tekitab masendust. Foto: SCANPIX

Viirusinfektsioon võib kaasa tuua näonärvi halvatuse: üks näopool muutub liikumatuks ning miimiliste lihaste töö taastumiseks on vaja neid kuude kaupa treenida.

Üht kaheksa aasta tagust saunaskäiku ei unusta tartlanna Tiina (30) vist kunagi, kirjutab Anu Bollverk väljaandes  Aja Leht. Iseenesest polnud selles midagi erilist, tavaline laupäevaõhtu vanemate juures. Saunast tuppa on üle õue lipata mõnikümmend meetrit.

Õhtul hiljem Tartu poole tagasi sõites tundus imelik, et vastutulevate autode tuled on nii eredad. Siis hakkas Tiina tajuma, et ta ei saa vasakut silma pilgutada, see ei lähe kinni.

Naeratus muutus grimassiks

Kodus end peeglist nähes oli ehmatus suur. «Muidu olin harjunud ennast vaatama ikka kui ilusat olendit, aga siis vaatas vastu quasimodolik nägu, nagu see teatri sümbol, millel üks näopool naeratab ja teine nutab,» kirjeldab Tiina. «Üks näopool ei töötanud üldse. Ehmatus oli eriti suur seepärast, et olin lapseootel ja ma ei teadnud, mis minuga toimub.»

Arst diagnoosis Tiinal vasaku näonärvi halvatuse. «Ma polnud kuulnudki, et midagi sellist võib juhtuda! Mingit valu ma ei tundnud, näonärv valu ei tekita. Arst selgitas, et närv külmus kinni, veri ei saanud liikuma ja nii see juhtus,» meenutab Tiina.

Pool aastat tegi Tiina usinalt füsioterapeudi õpetatud harjutusi, et näo miimika taastuks. Kaheksa kuud pärast haigestumist olid Tiinal pulmad ja selleks ajaks nägi ta oma sõnul juba päris normaalne välja.

Nüüd on juhtunust möödas kaheksa aastat, aga täielikult pole ta vasaku näopoole lihaste töö taastunudki. «Siiamaani, kui ära väsin, kipub see vasak silm loium olema. Päris sünkroonis näopooled ei tööta, » tunnistab Tiina.

Kesk-Eestis elavat Jüri (60) tabas näonärvi halvatus sama ootamatult. Ühel külmal veebruariõhtul töölt tulles kurtis ta pitsitavat valu paremal pool kuklas ja paremas kõrvas. Järgmisel päeval pöördus ta kohe perearsti juurde, kus talle määrati antibiootikumikuur, haiguslehte ei antud.

Jüri töötas sel ajal autode ülevaatuspunktis, mille uksed olid aeg-ajalt mõlemalt poolt lahti ja tuul tõmbas. Väljas oli tol ajal paarkümmend miinuskraadi. Sümptomid ei kadunud, vastupidi – muutusid veel häirivamaks. Neile lisandus parema näopoole tuimus. «Nägu hakkas ühele poole viltu kiskuma,» sõnab Jüri.

Mõni päev hiljem pääses ta neuroloogi vastuvõtule, kus tal diagnoositi parema näopoole halvatus. Arst soovitas võtta paratsetamooli ja kompleksvitamiine, määrida valutavaid kohti Vietnami salviga ja tilgutada paremasse silma silmatilke, et see liialt ei kuivaks. Näolihaste harjutusi tuli samuti iga päev tegema hakata.

Nüüd, kuus aastat hiljem, on Jüri parem suunurk ikka natuke viltu ja kõiki sõnu ta päris korralikult hääldada ei suuda. «Hambaid pestes kipub nägu natuke krampi kiskuma, parema kõrvaga ka eriti hästi ei kuule,» lisab ta.

Põletikust tekkinud turse surub närvi kinni

Neuroloog Veroonika Kaarlõpp kinnitab, et üle õue jooksmine või külma vette hüppamine näonärvi halvatust ei tekita, pikalt külmas õues viibimine samuti mitte. «Kui see tekiks külmetamisest, siis oleks ju kõigil kojameestel ja postiljonidel ja teetöölistel viltused näod!» ütleb ta.

Näonärvi halvatuse peamise tekitajana nimetab Kaarlõpp hoopis tavalist viirushaigust. «Viirus võib põhjustada näonärvi põletikku, näonärv tuleb läbi oimuluu, põletikust tekkinud turse pitsub selle kinni. Pitsumine tekib tavaliselt üsna kiiresti. Sümptom ongi ühe näopoole miimika ajutine halvatus,» selgitab ta.

Kuigi viirusnakkus on kõige sagedasem põhjus, võivad näonärvi halvatust tekitada ka ajukasvaja, kõrge vererõhk, sageli borrelioos.

«Valu võib algselt olla pressiva tundena selle kõrva taga, kus närv on oimuluus pitsunud. Aga valu ei pruugi ka üldse olla. Silm ei sulgu, otsmikku krimpsutada ei saa,» lisab Kaarlõpp.

Kui see on juba juhtunud, siis enam küll külma kätte minna ei tohiks, vastasel juhul venib paranemine veelgi pikemaks.

Et silm öö jooksul liialt ei kuivaks, soovitatakse silmalaug sõrmega alla tõmmata ja leukoplaastriga kinnitada.

Sellest inimese välisilmet moondavast haigusest taastumine võtab kaua aega. «Kaks kuni kaks ja pool kuud on kiire paranemine,» märgib Kaarlõpp. «Vahel antakse raviks prednisolooni – see on hormonaalne põletikuvastane ravim –, seda ägedal juhul ja kui ravi saab alustada esimese 48 tunni jooksul. Muidu parandab aeg ise. Tõsi, mõnel õnnetul jäävadki halvatud näopoole lihased pingesse.»