/nginx/o/2013/12/20/2708368t1hfb7c.jpg)
Regionaalhaigla juhatuse liige ja haigla ülemarst doktor Andrus Remmelgas rõhutas, et inimesed ei pea pelgama, et seoses kiirabiteenuse osutaja vahetumisega abivajajate jaoks uuest aastast midagi muutub.
Regionaalhaigla ülemarst: kiirabis töötav õde on oma ala professionaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti korraldatud kiirabikonkursi tulemusel hakkab Põhja-Eesti regionaalhaigla 30. detsembrist osutama kiirabiteenust 11 brigaadiga üheksas tugipunktis – Sakus (kaks brigaadi), Keilas, Paldiskis, Jüris, Raplas, Kohilas, Haapsalus (kaks brigaadi), Hiiumaal, Märjamaal. 2015. aastal lisandub brigaad ka Sauele. Regionaalhaigla jaoks on uued kiirabitugipunktid Kohilas, Raplas, Märjamaal, Haapsalus ja Hiiumaal. Jüri tervisekeskuse ruumides avatav kiirabitugipunkt on nii haigla kui ka piirkonna jaoks uus tugipunkt.
Regionaalhaigla juhatuse liige-haigla ülemarst doktor Andrus Remmelgas rõhutas, et inimesed ei pea pelgama, et seoses kiirabiteenuse osutaja vahetumisega abivajajate jaoks uuest aastast midagi muutub. «Ikka tuleb kiire meditsiiniabi vajadusel kõigepealt helistada hädaabinumbrile 112. Häirekeskus määrab kiirabi väljasaatmise prioriteedi ning vastavalt sellele annab lähimale vabale kiirabile väljasõidukorralduse, lähtudes kiireima abi printsiibist,» selgitab doktor Remmelgas. «Kiirabisüsteemis töötav õde on oma ala professionaal, kes on kursis tänapäevaste diagnostika- ja ravimeetoditega ning kel on lisaks võimalik telemeditsiini kaudu konsulteerida ka haigla arstiga,» lisas ta.
«Kiirabiteenuse osutamise laienemisega Lääne-Harju piirkonnas muutis regionaalhaigla oma struktuuri ning eraldi üksusena loodi kiirabikeskus,» selgitab kiirabikeskuse juhataja doktor Arkadi Popov ning lisas, et seni erakorralise meditsiini keskuse koosseisu kuulunud kiirabiosakond, reanimobiiliosakond ja väikesaarte üksus liideti üheks keskuseks.
Doktor Popovi sõnul on keskuse esimesed kuud on olnud väga kiired. Ette on valmistatud uued ruumid Jüris, Raplas, Märjamaal, Haapsalus, Hiiumaal ning korraldatud konkursid täiendavate töötajate leidmiseks. Kõik uued töötajad on läbinud ka täiendavad koolitused.
Abiks telemeditsiin
Kiirabibrigaadide brigaadijuhtidele ja kõigile teistele töötajatele on regionaalhaiglas loodud täiendus-koolitusprogramm. «Lisaks praegusele programmile, oleme koostöös haigla koolitustalitusega ette valmistamas tänapäevase tehnoloogiaga varustatud õppeklasse, kus on võimalk läbi viia simulatsioonikoolitusi mannekeenidel ning teostada nende hilisemat videoanalüüsi,» märkis anestesioloogiakliiniku juhataja doktor Valdo Toome.
Ühe uuendusena rakendab regionaalhaigla tulevast aastast telemeditsiini lahendused kõigis kiirabibrigaadides. «Oleme seni telemeditsiini lahendust kasutanud väikesaartel, kus abi osutavad väljaõppe saanud mittemeedikutest esmaabibrigaadid. Nüüd laiendame süsteemi kõigile brigaadidele,» kirjeldas Popov.
Telemeditsiini lahenduse kasutamine tähendab seda, et väljakutsel olev brigaad saab vajadusel ööpäevaringselt konsulteerida regionaalhaigla arstiga, kes näeb haiget ja tema tervisenäitajaid ekraanil (kardiomonitooring, EKG jms). «Hiiumaal, mis on meie kõige kaugem tugipunkt, on telemeditsiini rakendamise võimalus loodud juba detsembri keskpaigast. Teiste tugipunktide jaoks oleme seadmete soetamiseks kuulutanud välja riigihanke,» lisas droktor Popov.