/nginx/o/2012/04/13/1054294t1h9611.jpg)
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juhatuse liige ja haigla ülemarst Andrus Remmelgas leiab Lääne-Harju piirkonna kiirabiteenust kommenteerides, et õed brigaadis on paratamatus.
Regionaalhaigla ülemarst: õed kiirabis on paratamatus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti korraldatud kiirabiteenuse osutamise konkursi tulemusel osutab PERH 30. detsembrist 2013 kiirabiteenust Lääne-Harju teeninduspiirkonnas. PERH on kohustatud osutama teenust 11 õebrigaadiga, millele lisandub 2015. aasta jaanuarist üks õebrigaad Sauel. Ka senini olid selles piirkonnas enamik brigaadidest õebrigaadid.
Lisaks eelmainitud brigaadidele, kuuluvad regionaalhaigla kiirabikeskuse koosseisu kaks reanimobiilibrigaadi raskemas üldseisundis patsientide teenindamiseks, mille juhiks on alati arst ning mis erineb oma varustuse poolest kiirabibrigaadist, võimaldades teostada III astme intensiivravi.
«Ei ole põhjust arvata, et õebrigaadide pakutav kiirabiteenus oleks halvema kvaliteediga kui arstibrigaadi oma,» arvab Remmelgas. Ülemarsti kinnitusel on tänapäevases kiirabisüsteemis töötav õde on oma ala professionaal, kes on kursis tänapäevaste diagnostika- ja ravimeetoditega kiirabis ning kes regulaarselt osaleb täiendkoolitusel. Vaatamata sellele vajab ka kogenud kiirabiõde tema sõnul vahest arstlikke nõuandeid või reaalset abi sündmuskohal, seda eriti keeruliste kliiniliste juhtumite lahendamisel. Siis on abiks reanimobiilibrigaadid.
«Kahetsusväärselt on levimas arvamus, et justkui ei oleks õebrigaadid elustamisel nii edukad kui arstibrigaadid. Olen veendunud, et nii ei saa ega ei tohi väita. Kui analüüsida elustamisstatistikat, siis kõige olulisim eeldus taaselustamisel on kohene elustamisvõtete rakendamine kohalviibivate lähedaste või teiste abikutsujate poolt ning kiirabibrigaadi kohalejõudmise aeg ehk kiirus,» arvas Remmelgas.
Remmelgas toob välja, et statistikast on näha, et tihti alustab elustamist õebrigaad ning elustamist jätkab kohalejõudnud arsti- või reanimobiilibrigaad. Siin tuleb aga arvestada, et statistikas kajastub see arstibrigaadi elustamisena. «Nüüd, kus avatakse uusi kiirabitugipunkte erinevates Eesti piirkondades, peaks kohalejõudmise aeg vähenema, mis on positiivne sõnum abivajajatele,» märkis ta.
«Situatsioonis, kus erakorralise meditsiini arstide puudus muutub üle Eesti igapäevaseks probleemiks, on õdedel põhinevatele brigaadidele üleminek paratamatu, kuid ka mõistlik ja ratsionaalne kvaliteetse abi korraldamise seisukohalt. Isegi, kui me leiame arstibrigaadidele rahalise katte, puudub meil perspektiivis inimressurss praeguses mahus arstliku kiirabi üleval pidamiseks,» tõdes ta. Erakorralise meditsiini arste on Eestis niigi vähe ning neid peab eelkõige rakendama haiglate erakorralise meditsiini osakondades ja reanimobiilibrigaadides, usub ta.